Eeloleval laupäeval saavad eestlased hüvasti jätta teispoolsusesse lahkunud luuletaja Andres Ehiniga. Veel kolm nädalat tagasi võttis ta Paistu rahvamajas vastu Minni Nurme ja Salme
Paistu luulepreemia jäi Andres Ehini viimaseks
Ekbaumi mälestuseks loodud koduluulepreemia.
Tuntud luuletaja ja tõlkija Andres Ehin suri 10. detsembri hommikul, tema ärasaatmine on Tallinnas Pärnamäe krematooriumi kabelis laupäeval kell 14.30.
24. novembril luges see hallipäine kirjanik Paistu rahvamajas eakate klubi liikmetele ette hulga lustakaid luuletusi. Enne seda oli ta vastu võtnud lillekimbu ja preemia, mille Paistu vallavalitsuse komisjon määras talle «Loomingus» ilmunud koduluuletuse «Õnnis videvik» eest.
Kõnealuse preemiaga tunnustatakse kodukanti ja sellest kirjutavaid luuletajaid ning seda anti välja kaheksandat korda.
Hindas tunnustust
Andres Ehin pidas saadud tunnustust väga tähtsaks, sest nii Salme Ekbaum kui Minni Nurme olid tema hinnangul tugevad eesti luule edendajad. Ehin mainis, et temagi on päritolult mulk — tema ema kodu oli Helme kandis.
Oma viimatiste tegemiste hulgas mainis Andres Ehin hiljuti valminud luulekogu, mis pole veel trükis ilmunud. «Aga osa selle kogu luuletusi jõudsite juba ära premeerida selle põhjal, mis «Loomingus» ilmus,» lisas ta lause, millele nüüd võib anda ka sügavama tähenduse.
Paistu raamatukogu juhataja Vivika Virgu tunnistas, et hinnatud luuletaja lahkumise teade oli ootamatu ja šokeeriv. «Mulle ei jõudnud see mitu päeva kohale, sest alles me kallistasime ja alles oli meil viimane käepigistus,» ohkas ta.
Raamatukogu juhataja lisas, et Paistus viibides tundus luuletaja tervis nõrk olevat, kuid samas oli ta väga elurõõmus ja lustakas esineja.
«Seda, et meie üritus jääb tal üheks viimaseks kohtumiseks lugejatega, ei osanud ma küll arvata,» nentis Virgu. Ta saatis Paistu valla nimel Andres Ehini omastele kaastundeavalduse. Koduluulepreemiat jagatakse tema sõnul edasi, kuni omavalitsus selleks raha annab.
Loomingurikas elutee
Andres Ehin sündis 1940. aasta 13. märtsil Tallinnas. Ta lõpetas 1964. aastal Tartu ülikooli eesti filoloogina soome-ugri keelte erialal.
Ehin on töötanud saksa keele, kehalise kasvatuse ja ajalooõpetajana, ajakirja «Küsimused ja Vastused» toimetajana, ajalehe «Sirp ja Vasar» peatoimetaja asetäitjana, ajakirja «Kultuur ja Elu» osakonnajuhatajana ning «Eesti nõukogude entsüklopeedia» toimetajana. Aastast 1974 oli ta vabakutseline kirjanik.
Andres Ehini luuleraamatuid on tõlgitud paljudesse keeltesse. Temalt on ilmunud ka romaane, näidendeid, arvustusi, stsenaariume ja muudki. Ehini loomingut tunnustati kõigi kaalukamate Eesti kirjandusauhindadega.