Vaba mõte. Igav!

Reklaamitegemises ei tohiks iseenesest ju midagi keerulist olla. Võtad näiteks jogurtitopsi pildi, kirjutad juurde «Osta poest!», kleebid plakatid tänavatele ja korjad ostjatelt raha kokku. Aga selgub, et asi pole sugugi nii lihtne. Reklaam on mäng inimeste reaktsiooniga. Inimesi tuleb ärritada, ükskõik kas heas või halvas mõttes. Reklaam on tähelepanu püüdmine ning alles siis, kui see on saadud, võib hakata õigete otsuste ja õnnestunud liigutuste toel tulemust ootama.

Eks teadnud seda suurepäraselt needki, kes mõtlesid välja uue erakonna Eesti 200 esimese reklaami, milles nad bussipeatuses venelased ühte ja eestlased teise nurka kupatasid. Tähelepanu on teenitud, selle eest võib reklaamifirmale vimpli anda. Aga kas sellest tähelepanust nüüd valimistel ka hääled vormuvad, on omaette küsimus.