Meil pole planeeti B
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõplikel andmetel osales 15. septembril toimunud Maailmakoristuspäeval 17 miljonit inimest 158 riigist. Koristustalgud said teoks ka nendes 11 riigis, mis kannatasid septembri keskpaigas orkaanide käes.
Maailmakoristuspäeva juhi Eva Truuverki sõnul on arvudest olulisem siiski see, et tänu maailmakoristusele, aga ka mitmele teisele keskkonnaalgatusele on inimesed hakanud aina enam endalt küsima, kas on ikka mõistlik kasutada asju ainult 20 sekundit?
«Plastnõude, kilekottide, vatipulkade ja teiste esemete üks kord kasutamine on liiga suur ressursi raiskamine. Kui see ühe korra kasutatud asi satub prügikasti asemel loodusesse, on tegemist loodusreostusega, mis jõuab mikroplastina tagasi meie toidulauale. On selgemast selge, et kogu inimkond peab oma tarbimisharjumused kriitiliselt ümber hindama, sest meil ei ole planeeti B,» rääkis Truuverk. «Me usume, et Maailmakoristuspäev andis harjumuste muutmiseks hea tõuke ning kõik need miljonid inimesed, kes oma riigis koristamas käisid, on ülemaailmse prügiprobleemi uued eestkõnelejad ja eeskujud, kes hakkavad edaspidi kujundama väga paljude teiste inimeste hoiakuid ja käitumist.»
Riikidest olid viimastel andmetel suurimad prügikoristajad Indoneesia (umbes 7,6 miljonit elanikku), Rootsi (3,7 miljonit), Pakistan (3 miljonit), Ukraina (2,3 miljonit), Bulgaaria (2 miljonit), Ameerika Ühendriigid (1,7 miljonit), Leedu (1,6 miljonit), Läti (1,6 miljonit) ja Rumeenia (1,3 miljonit).
«Me usume, et Maailmakoristuspäev andis harjumuste muutmiseks hea tõuke.»
Maailmakoristuspäeva töö jätkub Puhta Maailma Plaani tutvustamisega, mida hakatakse põhjalikult arutama jaanuaris Tallinnas asetleidval konverentsil, kuhu kogunevad maailmakoristusest osavõtnud riigid. Muu hulgas otsustatakse seal, millal tuleb järgmine Maailmakoristuspäev ja milline riik on selle päeva eestvedaja.
Puhta Maailma Plaan annab riikidele, ettevõtetele, mittetulundusühendustele ja üksikisikutele konkreetsed soovitused, kuidas prügimurega kestlikult tegelda nii, et prügireostus maailmas tunduvalt väheneks.