Ehkki Viljandi, Haapsalu ja Jõgeva on sammu võrra edasi liikunud, ei või nemadki end päris kindlalt tunda, sest ehitushindade tõus sunnib nii RKASi kui ministeeriumi väga hoolikalt raha lugema. Veel paar nädalat tagasi polnud sugugi kindel, kust leitakse Haapsalu ja Jõgeva koolimaja remondiks vaja minev summa.
«Kogu see protsess sattus halvale ajale,» tunnistas Kalle Küttis. «Valitsuse vahetus ja suvi röövisid mitu kuud.»
Üks murede allikas on ka seesama CO2 kvoodiraha, millest loodetakse katta suurem osa mõlema hoone kuludest. Paraku tohib kvoodiraha kasutada ainult väga konkreetseteks ehitustöödeks. «Piltlikult öeldes võib uue akna selle eest paika panna, aga aknapõski korda teha ei tohi,» selgitas Küttis.
Nii tekkiski ministeeriumil vajadus leida suur hulk lisaraha, sest korraga läheb kogu Eestis töösse 60 hoonet. Lõpuks leiti lahendusena, et edasi lükatakse mõni ehitus, milleks hindade kallinemise tõttu niikuinii raha ei jätkuks.
Vastates küsimusele, kas pärast ligi poole aasta pikkust viivitust ollakse koolimajade rajamisega graafikus, jäi Küttis ebalevaks. ««Graafikus» on palju öelda. Viljandis tahtsime ju majja sisse saada aastal 2012 ja Haapsalus samuti,» lausus ta. «Praegu oleme juba Haapsaluga kokku leppinud, et teeme maja 2013. aastaks.»
Haapsalu linnapeale Urmas Suklesele on samuti jäänud mulje, et gümnaasiumi rajamine on toppama jäänud. «Usume, et kõik laabub,» arvas ta siiski. «Ma ei kujuta küll ette, et riik võiks nii sensitiivsel teemal kui haridus oma lubadustest taganeda ja kooli avamata jätta.»
Küttis kordas üle, et nii Jõgeval kui Haapsalus on olukord selline, et koolidest saab asja. «Vahepeal oli küll tunne, et ei suuda välja mõelda, kuidas ja millise rahaga seda teha,» tunnistas asekantsler.
Kõigist seni leitud lahendustest hoolimata ei saa aga hõisata enne, kui koolimajad riburada tõepoolest valmima hakkavad, sest ehitushinnad jätkavad kerkimist.
Küsimusele, kas hinnatõusuga on arvestatud, tunnistas Küttis, et selles osas arvestab ta ekspertide arvamust. «Mina pole spetsialist, vaid luuletaja haridusega õpetaja,» sõnas ta. «Meil on selleks tööl inimesed, kes palka saavad, ja nemad on öelnud, et hinnatõusuga on arvestatud.»
Samas tunnistas Küttis, et hirmud jäävad, kuni ehitaja on leitud, ning see kehtib nii Viljandi kui teiste linnade puhul. Viljandis on maja algul kavandatuga võrreldes tunduvalt kokku tõmmatud ning vahepeal oli ministeeriumis lausa hirm, et arhitekt lõpetab selliste kärbete peale üldse töö. Nüüd on kokku lepitud, et projekt valmib uue aasta alguseks ning ehituseni tahetakse jõuda kevadel.