Eesti vajab «Teeme ära!» jätkutalguid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Marko Kippa

FOTO: Erakogu

2008. AASTA kevadel korjati «Teeme ära!» prügikoristustalgutel kogu Eestis kokku rohkem kui 10 000 tonni jäätmeid. Sellegipoolest ei ole prügi loodusest ning koduõuedest lõppenud: hinnangu järgi vedeleb maas veel teist sama palju kraami, millest märkimisväärse osa eest makstakse äratoojale sulaselget raha.

Kahju küll, aga paljudest koduõuedest võib leida loodust risustavat vanarauda, akusid, kodumasinaid ja muid jäätmeid. Kui omanik need ära viib, võib ta peale ilusama vaatepildi saada mitmesajaeurose tasu. Veel kümmekond aastat tagasi maksti kokkuostus tonni vanametalli eest 10 eurot, aga nüüd on hind kerkinud 200—250 euroni.

KUIDAS KINDLAKS teha, kas asi on kokkuostu toomist väärt? Kui magnet esemele külge hakkab, on kindlasti tegu vanarauaga, mille äratoomine on mõistlik nii esteetilisest kui rahalisest küljest. Värvilisi metalle, nagu vaske, tina, alumiiniumi või messingit magnet ei võta, kuid need on hõlpsasti äratuntavad.

Metalleseme kaalu on koduste vahenditega keerulisem hinnata. Kui jaksate asja tõsta, võib see kaaluda ligemale 70 kilo, aga kui teie jõud sellele peale ei hakka, on kaal enamasti juba 100 kilo või enam. Metallitonn maksab 200—250 eurot ning eseme väärtuse saab teada lihtsa korrutustehte abil.

Vana malmvann kaalub 80—90 kilo, sõiduautovrakk 1,2—2 tonni, traktor aga ligi kümme korda rohkem. Mõni sõitev vanema põlvkonna traktor võib maksta vähem, kui pakutakse kokkuostus ainuüksi sellesse kuuluva vanametalli eest.

Hoovi risustava autoromu äratoomine on iseäranis mõistlik seetõttu, et vanametalli vastuvõtupunkti ametliku tõendita ei saa seda registrist kustutada.

PEALE LAISKUSE takerdub prügist vabanemine pahatihti teadmatuse taha. Sageli ei tooda jäätmeid ära, sest arvatakse, et olles näinud vaeva koristamisega, tuleb nende äraandmise eest veel lisaks maksta.

Kõige lihtsam näide on keskkonnale üsna ohtlikud autoakud. Neid ei tohi kindlasti visata tavaprügikasti. Et akud sisaldavad enamasti sellist väärtuslikku metalli nagu plii, saab tavalise 10—12 kilogrammi kaaluva autoaku eest kokkuostus viis eurot, suurema ja raskema traktori- või veokiaku eest isegi rohkem.

Ei tasu karta, et metalli kokkuostu viimiseks peab omanik ise vabanema ohtlikest lisadest, nagu akus olevast happest ja muust vedelikust või autoromusse jäänud kütusest, õlist ja pidurivedelikust. Sellega tegeleb jäätmekäitleja, kes tuleb vajaduse korral suuri esemeid ära viima.

Ühtlasi pakub Kuusakoski võimalust tasuta kasutada sõiduauto järelkäru. Kui metallikola on järelhaagisele laaditud, võib sinna tõsta ka autorehve, ehitusest järelejäänud puidukraami ning vanu elektroonikaseadmeid, mis kogumispunktis tasuta vastu võetakse.

Kokkuvõttes saavad paljud Eesti koduõued niiviisi puhtamaks ning osa rämpsu toob omanikule koguni raha sisse.

Tavaprügilates ja jäätmejaamades on lood teisiti: seal peab prahi tooja ise ilusama vaatepildi nimel kukrut kergitama.

Tagasi üles