Suure-Jaani kohviku Arturi Juures tagahoovis kutsub silt sepatööga kätt proovima. Hoone, kus kunagi tegutses limonaaditsehh, on sepikojaks muutunud kunagise tuntud Suure-Jaani linnapea Rein Valdmaa poja Risto eestvõttel.
Isa pärandus ajas poja sepikoda asutama
11. oktoober 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1920. aastal lõngavärvimistöökojaks ehitatud majale tehti nõukogude ajal mitu juurdeehitist ja hakati seal villima limonaadi, muu hulgas Tarhuni ja Kellukest.
Kui see tehas Eesti taasiseseisvumise järel uksed sulges, jäi hoone laokile. Kaheksa aasta eest omandas selle ettevõtja Risto Valdmaa. «Algul konserveerisime hoonet ja võtsime ümbrusest kõvasti võsa maha,» meenutas ta.
Siis jõudis järg hoone uuendamiseni ning sealgi lõi Valdmaa käed külge, näiteks puhastas koos Suure-Jaani koolipoistega ruumid prahist. Põrandalt eemaldati kaheksa nõukogudeaegset kihti.
«Isa oli omal ajal soetanud väliääsi ja puurpingi,» jutustas Risto Valdmaa. «Need seisid aastaid niisama laos, keegi ei osanud sepavärkidega midagi peale hakata. Sealt see mõte tuligi.»
Sepp õpib Vana-Vigalas
Ettevõtja hakkas vaikselt muid separiistu, näiteks kruustange ja pihte muretsema. Kui üldvarustus oli koos, leidis ta Suure-Jaani poisi, kes õpib Vana-Vigala kutsekoolis sepaks.
Viimasel kursusel tudeeriv Andreas Adamson on Valdmaa hinnangul hakkaja mees, kes tunneb sepatöö vastu väga suurt huvi. «Koos teise Vana-Vigala poisiga olid nad siin läinud talvel õppepraktikal: valmistasid ja panid paika sepikoja sisustuse, muu hulgas veskikivil seisva ääsi.»
Esialgu jõuab Andreas Adamson Suure-Jaani sepikotta vaid nädalavahetustel. Hiljuti peetud laadal valmistas ta kohaliku sümboliga münte ja aitas soovijatel sepistada naela.
Ettevõtja plaani järgi hakatakse sepikojas tegema tellimustöid ja peale uue valmistamise restaureerima vanu esemeid. «Praegugi käib siin ühe vankri metallosa taastamine ja teeme korda vanu sepalukke,» rääkis Risto Valdmaa.
Töökodasid tuleb juurde
Kõik uudistajad on sepikotta alati oodatud. «Lihtsamaid asju, näiteks naelu saab igaüks meistri käe all valmistama õppida,» kõneles ettevõtja. «Üks noormees tõi hiljuti oma sünnipäevaseltskonna siia. Iga poiss sai endale naela sepistada ja sellega sai sepa abiga hakkama isegi seitsmeaastane tüdruk.»
Valdmaa märkis, et tasapisi on kavas endist limonaadikompleksi veel arendada. Ümberehitustööde projekteerimiseks saadi äsja toetust Leaderi programmist, samast paigast loodetakse tulevikus ka ehituseks abi saada. Lõviosa ümberehituseks vajalikest summadest tuleks siiski ettevõtja enda taskust. Valdmaa möönis, et selleks võib kuluda väga palju raha.
Ettevõtja ütles, et väikesele sepikojale peaks lisanduma tänapäevane metallitöökoda, teise hoone ossa kerkiks aga puiduga tegelev tisleritöökoda, kus taastataks vanade esemete puitdetaile.
Olustvere ametikooli direktor Arnold Pastak ütles, et kunagi tema käe all põllumeheks õppinud Risto Valdmaa on väga tubli ja ettevõtlik noormees. «Vahva on näha, kuidas ta jätkab isa alustatud tööd.»
Pastak avaldas usku, et Suure-Jaani sepikoda on Olustvere mõisale ja sealsele sepikojale hea koostööpartner. Koolijuht ütles, et konkurentideks neid nimetada ei saa, sest Suure-Jaanis tehakse teenustöid, Olustvere eesmärk on aga turistidele sepatööd ja hoonet demonstreerida.
«Kui Suure-Jaani sepikoja kompleks välja arendatakse, on tegemist uhke asjaga, mida heal meelel soovitan ka oma mõisa külastajatele,» lisas Pastak.