Swedbank otsustas, et ei liitu pankadevahelise sularahaautomaatide võrgustikuga.
Swedbank jätkab oma automaatidega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettevõtte jaepanganduse tegevdirektori Ulla Ilissoni sõnul kaaluti põhjalikult kõiki poolt- ja vastuargumente, ent lõpuks ei leitud ühtki ettevõtet, kes oleks teinud ühisvõrgule sobiliku pakkumise.
Ilissoni jutu järgi ei peaks juhul, kui kõik sularahaautomaadid liiguksid ühe teenusepakkuja kätte, samas kohas pidama mitut automaati ning pangad kaotaksid otsese kontrolli automaatide võrgu turvalisuse ja teenuse kvaliteedi üle.
«Lihtsalt öeldes tähendab see seda, et sularahaautomaate jääks mitmes piirkonnas vähemaks ja nende juurde tekiksid pikemad ootejärjekorrad,» selgitas ta. «Samuti väheneks kindlustunne automaatide turvalisuse osas, sest oma masinavõrku hallates saame kliente teavitada näiteks kopeerimisseadme kasutamise kahtlusest ja paluda neil operatiivselt muuta oma pangakaardi PIN-koodi.»
Teised Eesti pangad pole veel otsustanud, millisena nemad rahaautomaatide tulevikku näevad.
SEB teatas, et langetab selles küsimuses otsuse 11. oktoobril. Nordea ja Sampo kinnitasid, et otsus langetatakse lähematel nädalatel.
SEB juhatuse liige ja jaepanganduse valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit märkis: «Kui ühisvõrgust otsustatakse loobuda, ei tähenda see, et pangad peaksid loobuma sularahaautomaatide paigaldamisest kohtadesse, kus sularaha kättesaadavus on kehv.»
Tema sõnul on SEB seisukohal, et ühisvõrgu loomise korral peab sularaha väljavõtmine jääma tema klientidele tasuta teenuseks ning selle kvaliteet ei tohiks muutuda.
«Baltimaade ühise sularahaautomaatide võrgustiku loomiseks on ettepaneku teinud maailma eliiti kuuluvad teenusepakkujad ning seega ei tohiks teenuse kvaliteedi küsimus üldse päevakorral olla,» lisas Vaikmäe-Koit.