Järgmise aasta Viljandi pärimusmuusika festival teeb kummarduse pärimusmuusiku ühele tähtsamale oskusele mängida soolot ja vallutada publiku meeled oma meisterliku esitusega.
Pärimusmuusikud soleerivad tuleval suvel turvalises linnas
Festivali korraldusmeeskonnal tuleb endiselt märkimisväärsel hulgal energiat panna festivali turvaküsimuste lahendamisse. Pealik Ando Kiviberg kinnitas, et muudatused on selles osas möödapääsmatud.
Jah, eks me ole siin vahepeal olukorda analüüsinud, suhelnud kohalike politseijuhtide ja julgestuspolitseiga.
Tuleb tunnistada, et langesime tänavu ebakohase turmtule ohvriks. See ei tähenda muidugi seda, et avaliku korraga probleeme ei oleks.
Nii ta oli. Eks publiku arvu suurenedes hakka ka ühiskonna valukohad paremini silma. Nii kurb, kui see ka ei ole, on ilmselt põhjus tihenenud konkurents festivaliturul. Selles kõiges võib paraku näha võitlust publiku pärast.
Mulle endalegi tundus olukord üsna kohutav, kuni ma polnud politseiga rääkinud. Julgestuspolitsei tunnistas, et teist nii rahulikku sellise rahvaarvuga üritust Eestis ei ole.
Esimene oluline muudatus on see, et linnavalitsus tegi ettepaneku moodustada ühine töörühm, kus jagatakse kogu linna puudutavad korraldusülesanded selgelt ära. Korraldajad tegelevad festivaliga seotud paikadega ja mujal toimuva eest aitab hoolitseda Viljandi linn.
Meil on seni olnud kaks telklaagrit, aastast aastasse on aga tekkinud eraalgatuslikke telkimispaiku. Tänavu oli näiteks eriti suur järveäärne laager. Paraku ei olnud seal absoluutselt mingit korda ja vastutust. Inimesed panid omal riisikol telgid üles, aga kui midagi juhtus, süüdistati ikkagi festivali korraldajaid. Samal ajal oli meie telklaagris rahu ja vaikus ning sai tõesti ka magada.
Peame ajaga sammu pidama, suutma muutusi ette näha ning lahendusi välja töötada.
Seni on toidutänav avatud olnud hommikul kella neljani, sest öötelgi programm kestab sama kaua. On ilmselge, et see on ebamõistlikult pikk aeg — mingit ühiskonnasõbralikku tegevust seal nii hilisel tunnil ju enam ei toimu. Kella kolme ajal hommikul ei vaja rahvas enam suurt süüa, küll aga leidub neid, kes endale veel ja veel alkoholiga liiga tahaks teha.
Kindlasti pöördume linna poole taotlusega kange alkoholi müük Viljandis neljaks päevaks keelata. Loomulikult on oht, et keegi püüab müügikeeldu rikkuda, ilmuvad välja salanapsi müüjad või mõni kaevab viina maasse varem valmis, nagu seda kunagi «Rock Summeri» ajal ette tuli, aga ma olen kindel, et enamik inimesi on seaduskuulekad ning käituvad mõistvalt. Näiteks koolinoorte laulupeo ajal Tallinnas müügikeeld toimis ja rahvas mõistis selle vajalikkust.
Kuidas küll ei tahaks minna selliste ahistavate reegliteni! Viljandi pärimusmuusika festivali üks väärtus on ju alati olnud vaba ja sõbralik õhkkond. Paraku pole aga midagi teha: paljudel inimestel on kalduvus oma õigusi kuritarvitada ning pärimusmuusika keskus ei soovi tegelda järjest kasvavate süüdistustega, nagu propageeriks ta rahva, eriti noorte hulgas alkoholi ja narkootikume.
Kui see on pikalt ette teada, saavad viljandlased vajaduse korral oma koduseid asju planeerida. Kindlasti ei meeldi see kohalikele alkoholikaupmeestele, aga ma juhin tähelepanu, et tegemist oleks ainult kange alkoholi müügi piiranguga ja see kehtiks vaid neli päeva.
Mida rohkem tegeleme turvaprobleemidega, seda vähem jääb aega sisulisele poolele. Loomulikult ei taha me festivali korraldada koonduslaagris keset okastraate ja turvamehi. Sisu on põhiline. Järgmise aasta teemaks oleme valinud «Soolo!».
Pärimusmuusika keskus on eesmärgiks võtnud Eestile omase muusikakultuuri arendamise ja tugevdamise. Järjest tuleb peale neid noori muusikuid, kes tahavad pärimusmuusikat mängida ja kellele see elustiil sobib.
Selleks, et traditsioon võiks elada, on vaja individuaalse mängumeisterlikkuse taset tõsta. Veel saja aasta eest peeti tantsupidu maha enamasti ühe pillimehe saatel. Ta pidi olema nakatava mängustiiliga värvikas isiksus.
Festivali teemaga tahame au sisse tõsta üksikpillimehi ja nende isikupärast mängustiili.