/nginx/o/2011/09/14/750004t1hdb01.jpg)
Eile uuris ligi poolsada välismaalast Soomaa jõgesid, metsi ja rabasid. Et tegemist oli põlisloodust tundvate inimestega, ei heidutanud neid tuul ja sagedased vihmahood.
Põlislooduse kaitsjaid võlus rabamaastik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
14.—16. septembrini Pärnus ja Soomaal asetleidval rahvusparkide ühenduse PAN Parks konverentsil osalejad said valida kolme retke vahel, et tutvuda rahvuspargi eri piirkondadega.
«Öösel küll kartsin, et torm segab meid, aga õnneks läks suurem maru Soomaast põhja poolt mööda,» ütles keskkonnaameti looduskaitse bioloog Agu Leivits, kes oli ühe retke juht. Üleeile Briti saartel möllanud orkaan Katia oli Eestisse jõudes vaibunud väikeseks tormiks, tuues siia vaheldumisi päikest, vihma ja tuulehooge.
Kogu Euroopast kohale sõitnud seltskond sai valida, kas teha kaasa kanuusõit mööda Lemmjõge ja Raudna jõge, sumbata jalgsi Kuresoos ja Lemmjõe luhal või uurida Ingatsi ja Riisa raba laudteid.
Agu Leivits juhtis viimati nimetatud rühma, kelle katsumused olid tormisel päeval kõige leebemad. «Samas saab see grupp ilmselt kõige parema ülevaate Soomaa põhiväärtustest ehk soodest ja rabadest,» sõnas Leivits enne seda, kui külalistega Riisa laudteele suundus.
«Et PAN-pargis on tähtis ka infrastruktuur, on neile oluline näha ja kogeda sedagi, et laudteedel peaks näiteks traatvõrk peal olema: see aitab vihmase ilma korral libedust vältida.»
Ilm ei heidutanud
Libedad lauad polnud siiski ainus põhjus, miks kulus kümnel retkelisel Ingatsi ja Riisa laudtee läbimiseks mitu tundi. Mõistagi lugesid külalised läbi kõik stendid, uurisid «sookolle» ning imetlesid maastikku.
«Viibin Eestis teist korda ja minu arvates on see maastik üks võluvamaid Euroopas,» rääkis ungarlanna Haini
Schmidt, kes töötab PAN Parksi sihtasutuses. «Ungaris rabasid ei ole ning siinsetel laudteedel jalutamine on väga eriline elamus.»
Ka PAN Parksi brändijuht Viola Kovács viibis Soomaal teist korda. Esimest korda tegi ta rahvuspargiga tutvust juunis praegust konverentsi ette valmistades. «Siis oli väga kuum ja tegime jalgsimatka Kuusekääralt Ingatsile. Nüüd otsustasin Riisa raba üle vaadata, sest nagu Hainigi ütles, on siin täiesti teistmoodi maastik kui ülejäänud PAN-pargi võrgustiku riikides,» kõneles ta.
Eilset ilma Kovács häirivaks ei pidanud. «Suvel on teil sääsed, sügisel on torm ja vihm, aga me töötame põlislooduse alal ning oleme sellega harjunud!»
Soomaad pidas eksootiliseks ka Türgi mees Yildiray Lise. «Ma tõesti naudin siin olekut, sest põlislooduse ja PAN-parkide seisukohalt on see tähtsaim koht Eestis,» ütles ta. «Selline maastik on väga eriline kogu Lõuna-Euroopa mõistes. On hämmastav näha, kuidas raba võtab enda alla lausa 10 000 hektarit.»
Kaks tubast päeva
Eilne päev lõppes konverentsil osalejatele ühise õhtusöögiga Soomaa külastuskeskuses.
Täna ja homme jätkub põlislooduse konverents Pärnu hotellis Strand. Seal käsitletakse kaitse- ja turismikorraldust rahvusparkides ning arutatakse, milline on põlislooduse kaitsealade panus üle-euroopalise elurikkuse strateegia täitmisse. Ühtlasi kuulutatakse välja algatus, mille eesmärk on 2015. aastaks kaitsta vähemalt miljonit hektarit põlisloodust Euroopas.
Konverentsil tehakse ettekandeid sellest, kuidas tuua põlisloodus inimestele lähemale — olgu siis vabatahtlike kaasamise, turismi või loodushariduse abiga. Esinevad Euroopa ja Ameerika põlislooduse kaitsega tegelevad spetsialistid, näiteks sihtasutuse PAN Parks juhatuse esimees Louis Frankenhuis, Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi esindaja Olli Ojala ning Põlislooduse Fondi tegevjuht Jo Roberts.
Ettekannete kõrval korraldatakse töötubasid, milles osalejad saavad samadel teemadel kaasa rääkida.
PAN Parks korraldab põlislooduse konverentsi kümnendat korda ning igal aastal on see eri riigis.
VÕRGUSTIK
Soomaa rahvuspark sai PAN Parksi sertifikaadi 2009. aasta oktoobris.
• PAN Parks Foundation ehk Euroopa kaitstavate alade võrgustiku rahvusparkide ühendus loodi 1997. aastal Maailma Looduse Fondi ja Hollandi turismiettevõtte Molecaten eestvedamisel.
• See on ainus üle-euroopaline organisatsioon, mis on keskendunud põlislooduse kaitsele.
• Ühendusse kuulub 12 rahvusparki Rumeeniast, Leedust, Portugalist, Itaaliast, Bulgaariast, Gruusiast, Venemaalt, Rootsist, Soomest ja Eestist.
• Ühendus seab kõrged nõudmised kaitsekorraldusele, nähes turismis kaitsealale võimalust, mitte ainult ohtu.
Allikas: keskkonnaamet