/nginx/o/2016/11/24/6106013t1hfd8a.png)
/nginx/o/2011/08/16/710278t1h413e.jpg)
17. augustil möödub 115 aastat päevast, mil sündis unustusse jäänud riigipea Tõnis Kint. Ta tuli ilmale Viljandimaal Taevere, praeguses Suure-Jaani vallas põlises Paasioja talus.
Konstantin Pätsi muuseum korraldab koos Suure-Jaani vallavalitsusega 18. augustil kell 13 Paasiojal Tõnis Kindi sünniaastapäevale pühendatud talituse.
Eesti Vabariigi omaaegse riigipea Tõnis Kindi tuntum elukäik algas sõjatandril. Mobiliseerituna tsaariaegsesse Vene sõjaväkke sõdis ta ohvitserina Esimeses maailmasõjas.
Nägi oma silmaga iseseisvuse väljakuulutamist
1917. aastal võttis Tõnis Kint osa eesti rahvuslike väeosade loomisest. Ta nägi oma silmaga Viljandis iseseisvusmanifesti väljakuulutamist 23. veebruaril 1918. Vabadussõja ajal võitles ta soomusrongil number 2.
Tõnis Kint omandas Tartu ülikoolis agronoomi elukutse, täiendas end mitmes Euroopa riigis ja rakendas oma põllumajanduslikke teadmisi kodutalus.
1920. aastail töötas ta abijuhataja ja juhatajana põllumajandusliku raamatupidamise talituses. Aastatel 1932—1938 oli ta põllutöökoja abi- ja tegevdirektor, 1938—1940 direktor ja riigivolikogu liige.
Pääses küüditamisest õnnekombel
Õnnekombel pääses Tõnis Kint küüditamisest. Ta varjas end metsas ja sõja ajal töötas talus.
1944. aastal põgenes Kint naise ja kahe pojaga Rootsi, kus töötas agronoomina ja asutas Eesti agronoomide seltsi. 1953—1963 oli ta eksiilvalitsuse põllutööminister ja sõjaministri kohusetäitja, 1963—1970 peaministri asetäitja ja 1971—1975 Eesti Rahvusnõukogu esimees.
Aastatel 1971—1990 oli Tõnis Kint Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse peaminister vabariigi presidendi ülesandeis. Ta hoidis kõige kauem Eesti riigipea ametit ja kaitses meie riikluse järjepidevust.
Maetud Stockholmi Metsakalmistule
Tõnis Kint suri 1991. aastal ja on maetud Stokholmi Metsakalmistule. Talle on 1938. aastal antud Eesti Punase Risti teenetemärgi III klass ja 1983. aastal Poola Taassünni Orden.
Tõnis Kint arendas Paasioja talu näidiskatsetaluks, mõjutades sellega kogu Suure-Jaani ümbruskonda. Temalt on ilmunud mälestusraamatuid, artikleid nii oma erialal kui poliitika vallas. Kogu elu oli ta aktiivne korporatsioonis Vironia.
Tõnis Kindi 100. sünniaastapäeva puhul panid Suure-Jaani vald ja Tartu põllumajandusülikool Paasioja talu elumajale mälestustahvli.