Parimad mustad sõstrad selguvad Polli teadlaste võrdluskatsetes

Polli aiandusuuringute keskuse vanemteadur Asta Libek on tänavuse saagiga rahul. Foto: Elmo Riig

Polli sõstarde kollektsioonaias ringkäiku tehes näeme suurt hulka põõsaid, mis on saagi all lookas. Tänavu on seal ohtralt musti sõstraid.

Eesti maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse vanemteadur Asta Libek ütleb, et marjad on suured ja ilusad ning ridadele laotatud turvas on aidanud hoida niiskusevaru. Vesi on mustadele sõstardele väga tähtis.

Kollektsioonaias on 114 musta sõstra sorti. Osutades põõsastel olevatele riidest kotikestele, selgitab Asta Libek, et nendes kasvavad ristandid. Seal valmivate marjade seemned külvatakse sügisel maha. Nendest sirguvate seemikute seast valitakse parimad, mida paljundatakse ning mille paremikust omakorda saavad aastate pärast uued sordid.

Nii koduaeda kui suurtootmisse

Vanemteadur räägib, et ristamiseks sobivaid vanemaid valides lähtutakse Pollis mitmest sordiomadusest. Olulised on talvekindlus, marjade suurus, saagikus ning haigustele ja kahjuritele vastupidavus. Haigustest peetakse ohtlikemaks jahukastet ja kahjuritest pahklesta. Viimati mainitu levitab ühtlasi viirushaigusi.

Sorte aretades peetakse silmas nii koduaednike kui suurtootjate huvisid. Kui väikeaias on kõige tähtsamad marjade maitse ja suurus, siis suurtootmise puhul tuleb ühtlasi arvestada, et saaki saaks koristada masinaga.

Masinkoristuseks sobivad põõsad peavad olema püstised ja viljad vastupidava kestaga. Asta Libeku jutu järgi püütakse jälgida sedagi, et uued sordid sisaldaksid võimalikult palju kasulikke toitaineid ning vanemad oleksid C-vitamiini rikkad.

2008. aastal said kaitsealuse sordi tunnistuse neli Pollis aretatud musta sõstra sorti: «Elo», «Karri», «Almo» ja «Ats». Perspektiivsed aretised «Asker» ja «Mair» peavad veel läbima eristatavuse ja ühtlikkuse katsed.

Kollektsioonaiast kõneldes ütleb Libek, et eriti palju on seal Vene ja Valgevene sorte, sest nendes maades on pikaajalised musta sõstra kasvatamise traditsioonid. Polli aiandusuuringute keskusele kuuluvate tootmispõldude viieteistkümnest hektarist kümnel kasvabki Valgevenes aretatud «Pamyati Vavilova». Keskuse juhataja Ave Kikase sõnutsi on see suurepärane, igal aastal ühtlaselt rikkaliku saagiga sort, mis sobib ka mahekasvatuseks.

Kikas nendib, et tootmiseks on leitud veel kolm perspektiivikat sorti: «Zagadka», «Titania» ja «Intercontinental». Mustade sõstarde kasvatamisega tegelevad ettevõtted on hakanud nende kasvupinda laiendama.

««Zagadka» on suurtootmiseks ehk isegi kõige perspektiivikam,» arvab Ave Kikas. Sellel on suur ja magus vili ning «Pamyati Vavilovast» tugevam kest muudab selle masinkoristusele vastupidavamaks.

«Karri» marjad on maitsvad

Rohkesti häid sorte on Polli kollektsioonaias ka Šotimaalt, Poolast, Leedust, Soomest ja Rootsist. Polli enda omi leidub seal Asta Libeku jutu järgi 14. Viimati aretatutest soovitab ta koduaeda «Karrit» ja «Almot» — mõlemad on väga hea maitse, ilusate suurte marjade ja pika kobaraga. «Inimesed on kõige maitsvamaks pidanud «Karrit». Põõsas on tal parajalt püstine ning kõige tähtsam on see, et tal ei ole seni olnud pahklesta,» räägib vanemteadur.

Ometi nendib Libek, et haiguse- ja kahjurikindlus võivad muutuda. Näiteks Soome sort «Brödtorp» oli 20 aastat tagasi küll jahukaste- ja pahklestakindel, ent nüüd on mõlema suhtes vastuvõtlik.

Pollis tehakse mustade sõstarde masinkoristuse ja mahekasvatuse katseid. Aretuseks ja sortide katsetamiseks on saadud projektitoetust nii põllumajandus- kui haridus- ja teadusministeeriumist. Ühtlasi kasvab Polli sõstarde kollektsioonaias 27 sorti punaseid ja 12 sorti valgeid sõstraid.

Tervisepomm

Asta Libek räägib, et musta sõstra marjades on väga palju inimorganismile kasulikke aineid, sealhulgas bioaktiivseid ühendeid antioksüdante ja antotsüaane ning C-vitamiini.

Ajalugu meenutades ütleb ta, et esialgu asuti musti sõstraid kasutama ennekõike ravimtaimena. Kasulikud on ka lehed ja pungad, milles antioksüdante leidub isegi rohkem kui marjades. Ohtralt on neid marjakestadeski.

Musti sõstraid kasvatati meditsiiniliste omaduste tõttu paljudes Põhja-Euroopa maades. Inglismaal raviti nendega mandlipõletikku.

Samuti tõstab aiandusteadlane esile musta sõstra värvainete, antotsüaanide sisaldust. Toiduainetööstuses kasutatakse palju toiduvärve. Tänapäeval soovitatakse eelistada tehislikele värvidele looduslikke,» räägib ta mustade sõstarde kasutamise võimalustest. Nende seemnetest saab kasulikke õlisid, sestap ei visata ära ka mahla valmistamise jäätmeid, seemneid ja kesti.

Asta Libek teab, et nüüd, mil kogu maailmas on hakatud tähtsaks pidama tervislikku toitumist, pööratakse mustadele sõstardele palju tähelepanu ning need on hinda tõusnud. Kui aastaid tagasi oli marjade hind madal ja turuolukord nukker, siis nüüd on lood rõõmsamad.

KASVATAJAD

Praegu viljeldakse musti sõstraid rohkesti Vana Maailma riikides. Igal aastal peetakse Euroopa musta sõstra konverents, millel osalevad aretajad, kasvatajad ja töötlejad.

• Suuremaid mustade sõstarde kasvatajaid on Venemaa. Euroopas kasvatatakse neid enim Poolas. Sealsed sordid on hinnatud teisteski maades.

• Ka Leedus kasvatatakse musti sõstraid üsna suurel pinnal. Järgnevad Holland, Prantsusmaa ja Soome.

• Euroopas on sordiaretuse liider Šotimaa, kus lähtutakse ennekõike haiguse- ja kahjurikindlusest ning marjade kvaliteedist.

Allikas: «Musta sõstra kasvatus», koostaja Ave Kikas