Vabatahtlikud tekitavad pulssi ja hoiavad rütmi

Igal aastal aitab Viljandi pärimusmuusika festivali korraldamisele ja toimimisele kaasa enam kui paarsada vabatahtlikku, kes saavad tasuks vaid priipääsme ja tasuta lõuna.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Igal aastal toimetab Viljandi pärimusmuusika festivalil paarsada tiimi särkides vabatahtlikku, kes on juba mitu kuud varem festivali algust oodanud.

Mingi erand pole ka Tormi Kevvai, kes on folgil vabatahtlik olnud sellest ajast, kui rahvast tõi Tallinnast Viljandisse esimene folgirong. Täpset aastat Kevvai ei mäleta, küll aga seda, et tema ülesanne oli olla lastelaulust tuntud piilupart-rongijuht. Tukkuma ta oma sõnul ei jäänud.

Kevvai ametinimi on ruupor. «Mina olen see mees, kes suunab inimesi õigetesse kohtadesse. Ma annan teada, mis toimub. See on selleks, et inimesed ei paneks tina, vaid käiksid kontsertidel,» räägib ta.

Kevvaid võib näha iga suurema kontserdi eel ruuporiga mööda festivaliala ringi jalutamas ja välja hõikamas, mis kuskil toimub. Seda ikka inimeste teavitamiseks: nii pole tarvis kogu aeg ninapidi kavavihikus olla, vaid saab ümbritsevat melu nautida ega pea kartma, et midagi tähtsat ära ununeb.

Vabatahtlikuks harjumusest

Hellika Hartõkainen on folgil vahelduva eduga vabatahtlikuks käinud juba selle algusaastatest. Tollases kultuurikolledžis õppinud Hartõkainenil on neid kordi kogunenud suisa nii palju, et ta ei oska enam isegi öelda, mitmel folgil ta on pileteid müünud.

«Kümme aastat ikka, kui mitte rohkem. Ma täpselt ei tea. See lihtsalt on osa minu elust nagu söömine ja magamine,» rääkis Hartõkainen naerdes. Ta töötab sotsiaalvaldkonnas ning võib vabatahtlikku tegevust seetõttu suisa elustiiliks nimetada. Nüüd on Hellika Hartõkainen samasse usku pööranud ka oma abikaasa, kes lööb kaasa pärimusmuusika festivali ehitusmeeskonnas.

«Olen folgi nägu, nagu Ando ütleb. Selline reibas kretiin. Ma ei jõua seda päeva ära
oodata!» sõnas Hellika Hartõkainen.

Ta tuleb Viljandimaale festivali nautima kogu perega. Et õiget hingamist kätte saada, saabuvad nad juba teisipäeval. Kolmapäeval ootavad teda tiimi kohtumised ning neljapäevast istub Hartõkainen passikeskuse telgis ja annab soovijatele pileteid.

Tema sõnul ei ole töö pooltki nii kurnav, kui arvata võiks, sest kuigi rahvast on palju, annab iga rahuloleva külalise tagasiside energiat. «Ta saab oma passi või pileti ning natukese aja pärast tuleb tagasi, et rääkida, kui lahe see kontsert oli, ja küsida, kuhu veel võiks minna. Nii meil ongi telgiesine tihti muljetajaid täis.»

Jõuab ka nautida

Tänavu kuuendat aastat vabatahtlikku tööd tegev Merli Antsmaa on kindel, et kuigi festivalipäevad on tegemist täis, jätkub ka nautimiseks aega. «Meil on vahetustega töö ning vabadel hetkedel vaatame mõnusamad kontserdid välja ja läheme muusikat kuulama,» rääkis Antsmaa, kes on tänavu staabi sekretär. Kaks aastat on ta olnud nännimüügis, aasta passikeskuses ja veel kaks festivali veetnud esinejatele infot jagades.

2002. aastast folgil Punase Ristiga vabatahtlikult esmaabi jaganud Merit Laan tõdes, et festivalil töötada on päris väsitav.

«Kui olla kella ühest pärastlõunal hommikul kella neljani tööl, siis vabal ajal väga festivali nautima minna ei jõuagi. Aega küll on, aga olen alati nii väsinud olnud,» ütles ta.

Laane kinnitust mööda on kurnava töö eest parim tasu inimeste tänu. Kuigi folgi vabatahtlikud saavad tasuta söögi ja ööbimiskoha ning piletid endale ja ühele sõbrale, teeks enamik neist oma tööd selletagi. «Piisav tänu on see meeskond, kes töötab hingega. Muu ei loegi,» lausus Merit Laan.

Sama meelt oli Hellika Hartõkainen. «Mind on kasvatatud selles vaimus, et kui teen heategu või midagi vabatahtlikult, ei oota ma selle eest tasu. Aeg-ajalt on mul koguni süümekad, et saan sõbrale passi ja võin sirge seljaga sisse jalutada isegi sinna, kus passiomanikud peavad pileti ostma. Tegelikult piisaks tiimi särgistki. Kõige suurem tasu on aga see, et ma saan sellest osa.»

Igal aastal lööb Viljandi pärimusmuusika festivalil kaasa enam kui 200 vabatahtlikku, kes aitavad igal pool alates telk­laagritest, staabist ja lavadest ning lõpetades ehituse, parkla ja esmaabiga.

Euroopa Liidus tähistatakse tänavu vabatahtliku tegevuse aastat.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles