Muinsuskaitsjad ei lubanud metsafirmal pargis lageraiet teha

FOTO: LAURI KULPSOO/PM/SCANPIX BALTICS

Rõika peeglivabriku kunagine veski on kultuurimälestisena arvel eelmise sajandi lõpust.

Muinsuskaitsjate valvsa silma all olev Rõika veski ja selle ümbrus läks hiljuti ühe metsafirma kätte, kes soovis kultuurimälestisena arvele võetud pargis lageraiet teha. Muinsuskaitseinspektori keelu järel jäävad põlispuud püsti.

Hiljuti Kolga-Jaani ja Leie vahelise tee ääres asuvas Lalsi külas kunagise Rõika peeglivabriku kinnistu ostnud Põltsamaa ettevõte TM Energy juhatuse liige Urmas Jefimov pargi raiumise keelust suurt muret ei teinud. «Park jääb püsti ja ülejäänud metsa võtame maha,» selgitas ta tuleviku plaane. «Põllumaa müüme mõnele põllumehele.»

Maaga kaasa saadud kolme kultuurimälestisega ei kavatse TM Energy midagi pihta hakata ning pärast metsa äravedu tahaks ettevõte maa edasi müüa. «Ehk leiame siis mõne arendaja,» sõnas ta.

TM Energy sai endale koos maaga ka Rõika kunagise peeglivabriku veski, aida ja ammuse tammi, millest on alles vaid kaldarajatised.

Muinsuskaitse inspektori Anne Kivi sõnul oleks väga kiiresti vaja toestada aita, sest see kipub kokku vajuma. «Kindlasti tuleks maha võtta aida kõrval kasvav vägev tamm, mis oma okstega on aidakatusesse augud sisse vajutanud,» sõnas Kivi. «Ka veskis oleks vaja taastamistööd teha.»

Veski oli pikka aega ettevõtja käes, kes soovis vana jõepaisu taastada ning alustada seal elektri tootmist. Vajalikku vee erikasutusluba ta aga ei saanud ja nii tuli mõttest loobuda, seejärel müüski omanik kinnistu maha.

Uue omaniku plaani kuulus kogu metsase maa puhastamine ning keskkonnaametist muinsuskaitseametisse jõudnud dokumendi järgi oli kaitsealune park muutunud juriidilises mõistes metsaeraldiseks, millel taheti teha lageraiet.

Anne Kivi sõnul on aga tegemist pargi ja alleega, mis viis kunagi peeglivabriku omaniku elumajani, See hoone on nüüdseks täielikult hävinenud. «Kui ma raieplaani avastasin, olin päris ehmunud,» tunnistas ta.

Et seadus lubab taolisi parke ja alleesid kaitsta, siis keelaski muinsuskaitseamet raiumise. Kivi sõnul suhtus maaomanik sellesse otsusesse väga rahulikult ning mingit konflikti keeld endaga kaasa ei toonud.

Park ise on aastate jooksul väga võsastunud ning kunagised allee põlispuud kasvavad segamini pealekasvava võsa ja puudega. Inimesi käib Rõikal väga harva.

Soomlane püüdis veskit edutult tööle panna

Lalsil asuva Rõika veski sai endale sajandi alguses Soomest Oulu linnast pärit Sakari-Mattias Kukk, kelle eesmärk oli teha vanast vesiveskist elektrijaam. Põhja-Soomes oli sama mees ehitanud enne Eestisse tulekut kaks taolist elektrijaama.

SAKARI-MATTIAS KUKK

LAURI KULPSOO/PM/SCANPIX BALTICS

2005. aastal ei näinud Kukk ühtegi põhjust, miks tal ei peaks sama asi õnnestuma Kolga-Jaani lähistel Põltsamaa jõe peal. Algus oli paljulubav, sest üsna kiirelt sai Kukk Viljandimaa keskkonnateenistuselt loa mudast ja kõdust puhtaks rookida veski alakanali ehk kanali, mida mööda vesi tagasi Põltsamaa jõkke pääseb. Samuti sai kiirelt selgeks, et paisu taastamine ei häiriks liialt kalade liikumist. Paraku läksid lõpuks kõik Kuke plaanid siiski allavoolu, sest vajalikku vee erikasutuluba ta lõpuks ei saanudki.

Rõika veski jahvatas viimase jahu 2003. aasta sügisel, aga alguse sai see enam kui kakssada aastat tagasi.

LAURI KULPSOO/PM/SCANPIX BALTICS

1764. aastal pani Põltsamaa mõisnik Woldemar Johann von Lauw läheduses käima klaasiahju, kust hakkasid tulema rohelised pudelid ja muud klaasnõud. Toda paika endise metsavahikoha lähedal hüütakse Laashooneks.

Pärast Lauw’ surma võttis tööstuse üle Peterburi ärimeeste firma Rubenfeld, Amelung ja Co. Uus arendaja oli Carl Amelung, kelle juhtimisel 18. sajandi lõpus sündinud võimas Rõika-Meleski klaasimanufaktuur tootis Meleskis tahvelklaasi ja Rõikal peegleid.

Rõika peeglivabrik suutis aastaga valmistada 32 000 ehk ligi sada peeglit iga päev. 1820. aastal töötas Meleskis ja Rõikal kokku 538 inimest ning Rõika töölisasulas oli oma kool ja kauplus. Praegu elab Rõikal veel vaid paar pensioniealist inimest.

Rõika peeglivabrik oli Venemaal suuruselt teine. Ja et tsaaririik oli keelanud peeglite impordi, jõudis toodang ka ülikute lossidesse. Kuni Esimese maailmasõjani, mil Vene turg kadus ja peeglitootmine lõppes.

Peaaegu pool Rõika veskikompleksist koosneb punastest tellismüüriköntidest. Juba enne Teist maailmasõda põlesid ahervaremeks villa- ja saeveski, mille pani samuti käima veeturbiin.

LAURI KULPSOO/PM/SCANPIX BALTICS

Tagasi üles