Üha intensiivsemas liikluses on avariid kujunenud igapäevaseks nähtuseks. Paraku aga saavad õnnetuse korral hirm ja teadmatus jagu ka kõige kogenumast juhist ning olukorra korrektne lahendamine ei pruugi siis kohe meenudagi.
Mida teha, kui oled sattunud liiklusõnnetusse
11. jaanuar 2018, 14:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seesami pikaaegse kahjukäsitleja Maido Leibenau sõnul on levinumad autokahjude põhjustajad oma oskustele ning teeoludele mittevastava sõidukiiruse valiku tõttu teelt väljasõitmised, kokkupõrked teiste autodega ning tagant otsasõidud kaootilises linnaliikluses.
«Olenemata õnnetuse suurusest ja tõsidusest hakkavad juhid pahatihti mõtlematult tegutsema, liigutades autosid, et teistele liiklejatele mitte ette jääda. Vaidluse korral unustatakse politseisse helistada ja kiiremale positiivsele lahendusele kaasaaitamiseks ka olukorda pildistada,» loetles kahjukäsitleja vigu, mida õnnetuses osalejad tihti teevad.
Et kindlustajatel tuleb kõige enam tegelda kahe osalejaga autokahjudega, jagab kahjukäsitleja näpunäiteid sellistes olukordades tegutsemiseks.
Abista kannatanuid
Inimelu on iga õnnetuse puhul kõige olulisem, seepärast kontrolli kõigepealt, ega õnnetuse tagajärjel pole keegi viga saanud. Kui ilmneb, et inimene on siiski viga saanud, kutsuge kiirabi või päästeteenistus ja politsei, helistades hädaabinumbril 112. Andke kannatanutele esmaabi, kuid vaid oma oskuste piires.
Taga ohutus ja ära liiguta autot paigast
Oluline on end teistele liiklejatele nähtavaks teha, lülitades sisse vigastatud sõidukite ohutuled või asetades teele ohukolmnurga. Isegi kui avariisse sattunud auto takistab liiklust, ei tohiks osalenud masinaid liigutada enne, kui liiklusõnnetuse vorm täidetud, pildid tehtud, andmed vahetatud ja vajaduse korral politseisse helistatud. Autot liigutades võtab õnnetuse osapool riski, kus liiklusõnnetuse tegelikke asjaolusid ei ole võimalik hiljem enam tuvastada ning seetõttu jääb kindlustusel kahju hüvitamata või hüvitatakse ainult osa sellest.
Fikseeri olukord
Kui toimunud on kahe sõiduki kokkupõrge, pange blanketile «Teade liiklusõnnetusest» kirja osapooled ja õnnetuse asjaolud ning allkirjastage. Püüdke kindlasti täita kõik lahtrid ja veenduge, et kahju põhjustanud isik kinnitab oma allkirjaga oma vastutust kahju tekitamise eest.
Kui parasjagu vajalikku vormi liklusõnnetuse kohta käepärast pole, täitke vabas vormis teade ja veenduge, et see sisaldaks õnnetuse kohta ja kuupäeva, osalenud sõidukite (registreerimismärk, mark ja mudel), juhtide, sõidukite omanike (isikukood, nimed, aadressid, kontaktteave) ja kindlustusandja andmeid. Lisage kindlasti ka liiklusõnnetuse toimumise skeem, juhtumi seletus ja õnnetuse põhjustaja allkiri, millega viimane kinnitab oma süüd.
Lisaks on väga kasulik olukorra fikseerimise viis teha pilte, mida tänapäeval on kõige lihtsam teha mobiilitelefoniga. Kui peaks vaja olema pealtnägijate tunnistusi, siis kirjutage üles nende nimed ja aadressid.
Teavita politseid
Kui liiklusõnnetuse tagajärjel on tekkinud ainult varaline kahju ja õnnetuses osalenud juhid või juht ning varalise kahju saaja on juhtumi põhjuste hindamises ja vastutuse küsimuses ühel meelel, ei ole vaja õnnetusest politseile teatada.
Osalised täidavad kohapeal nõuetekohase blanketi või vormistavad oma arvamuse paberil, kuhu kõik vajalikud andmed ära mahuvad. Kui liiklusõnnetuses osalenud isikud on juhtumi põhjuste hindamisel ja vastutuse küsimuses eriarvamusel, kui kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest teavitada politseid ning tegutseda politsei korralduste järgi.