Mai algul õnnistati Stockholmis tööle sealne esimene elektritakso. Ehk võiks mugavalt väike Viljandi saada Eesti taksonduses esimeseks elektrijõul vuhisevaks pääsukeseks.
Viljandi võiks vedada elektritakso ideed
13. mai 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eeldusi hakkab Eesti riik nii Viljandile kui teistele linnadele peatselt looma tänu sellele, et müüs Mitsubishi korporatsioonile kümme miljonit ühikut kasutamata saastekvooti.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium töötab välja eraisikutele mõeldud toetusskeemi, et nad saaksid elektriautosid soodsamalt osta. Sotsiaalministeerium annab kohalikele sotsiaaltöötajatele kasutada 507 pisikest elektriautot. Järgmisel aastal peab valmima kogu riiki kattev elektriautode laadimisvõrgustik. Lae ja sõida!
Optimist ja pessimist
Viljandi linnapea Loit Kivistik hindas Viljandi kui Eesti elektritaksonduse eestvedaja idee põnevaks.
«Viljandi-suurusesse linna sobiksid elektriautod hästi,» leidis ta. «Linnavalitsus võiks selle mõtte meie taksovedajatele tõepoolest välja käia.»
Küll nentis Kivistik, et praegu peamiselt kõneaineks olevad miniatuursed elektriautod taksoteenuse pakkumiseks hästi ei kõlba, sest suudavad lahedalt peale võtta vaid ühe inimese.
Kas ja mil moel saaks linn elektritaksonduse käivitamisele ja esialgu ka toimimisele kaasa aidata, ei osanud linnapea öelda. «See vajab kaalumist,» tunnistas ta.
Ettevõtja Tauna Tuula laitis Viljandi kui elektritaksopioneeri idee maha. «Ei tee siin midagi,» märkis ta. «Oleks Viljandi omaette väike saar, siis oleks iselugu.»
Tuula hinnangul on elektritakso väga linnalik lahendus. «Meie oleme maapiirkond,» lausus ta. «Paljud teed on sellised, mis väikestele elektriautodele ei sobi. Need autokesed on praegu pigem mänguasjad.»
Honda sõidukeid müüva osaühingu LX Motors tegevjuht Tanel Alliksaar ütles, et enne elektritaksode toomist Viljandisse tasuks ära oodata esimesed kogemused. Ta viitas riigi otsusele anda hiljemalt järgmisel aastal kohalikele sotsiaaltöötajatele ametisõitude tegemiseks pool tuhat väikest elektriautot.
«Tahaks kogemustele tuginedes teada, kuidas elektriauto meie kliimas vastu peab,» lausus ta. «Kui pikaks kujunevad ühe laadimisega tehtavad sõiduringid — eriti külmal ja lumisel talvel.»
Kui taksodeks peaks valitama samuti väikesed ja madalapõhjalised sõidukid, tekib Alliksaare sõnul raskusi nende sõidusuutlikkusega talvel lumes ja lopas.
«Selles mõttes on Eesti riigi elektriautode juhtprojekt hea, et näeb ära nii head kui vead,» nentis ta. «Samuti tasub jälgida, kuidas rootslased elektritaksodega rahule jäävad — on ju sealgi talvel külm ja sajab lund. Tõsi, Rootsis on teede olukord ja korrashoid paremal järjel.»
Alliksaar märkis, et elektritakso idee iseenesest on väärt mõtlemist: väheneb õhu saastatus ja ümbruskond saab puhtamaks ning lisaks muutub ehk sõidukilomeetri hind kliendile soodsamaks.
«Kuigi ma siiski kardan, et vähemalt praegustes tingimustes jääksid väiksed elektritaksod meil armetuks,» tähendas ta. «Taksoga on vahel tarvis ka kolme-neljakesi sõita ja rohkem asju kaasa vedada.»
Alliksaar tõdes, et kindlasti soovib Viljandi võõrustada senisest rohkem turiste, kes eelistavad ühistranspordile taksot. Vahel soovivad turistid oma suurte kottide ja kohvritega Viljandist taksoga ka Tallinna lennujaama või sadamasse sõita.
«Väikese elektriautoga võib see osutuda keeruliseks,» lisas Tanel Alliksaar. «Aga kui Viljandi elektritakso põhiline eesmärk on liigelda suvel Männimäe ja bussijaama vahel, siis oleks see ju ideaalne. Siinkohal oleks ma kahe käega ideega päri.»
Taksojuht on äraootav
Centrumi taksojuht Ülo Soom hindas, et tõenäoliselt jääb elektritakso Viljandis tulevikuteemaks.
«Küll olen päri, et suvel sobiks sellega lühikesi otsi sõita,» lausus ta. «Muidugi kui oleks koht, kus klienti oodates akusid laadida. Kui Eestisse kõnealune laadimisvõrk rajatakse, siis saab ehk Viljandi rohkem kui ühe sellise laadimispunkti.»
Soomi andmeil on ka praegu Viljandi taksojuhil suurem osa sõite üsna lühikesed, enamiku pikkus jääb alla kümne kilomeetri. Teekond linna piiri taha haiglasse, sõidud Viljandi ja Vana-Võidu, Päri ja Ramsi vahel, loetles ta peamisi marsruute.
Taksojuht nentis, et praegu on elektriautod enamasti väikesed ja väga kallid: kui riik isegi poole tillukese elektrisõiduki hinnast kinni maksab, tuleb teine pool ikkagi firmal või eraettevõtjast taksojuhil endal välja käia. Nagu ta tõdes, saaks sama raha eest juba korraliku tavamootoriga auto.
Soom viitas, et praegu ei lubagi reeglid väga väikest autot taksona kasutada. Ja kui lubakski, ei pruugi mitu klienti ühes asjadega pisiautosse ära mahtuda. Miinuspoolele seadis ta veel elektriauto küsitava kasutusmugavuse talvel ja madalast kliirensist tuleneva suutlikkuse paksus lumes.
Plussina märkis Soom elektriauto üldjuhul lihtsama hoolduse ja keskkonnasõbralikkuse: peale selle, et ei teki heitgaase, teeb see ka vähem müra.
«Mina sõidan firma autoga ja seega oleks firma otsustada, kas osta elektriauto,» lisas ta. «Kui see peaks juhtuma, eks siis hakkan elektritaksot juhtima.»