Polli ehitatavate moodsate laborite abiga saavad Eesti ettevõtjad valmistada puuviljadest ja marjadest uudseid tervislikke tooteid, millele võiks ostjaid leiduda ka raja taga.
Uus keskus toob tervisepommid
13. mai 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praegu lähevad õunte ja marjade seemned tihti prügimäele,» tõdes Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi direktor Aret Vooremäe. «Paraku on see nende kõige väärtuslikum osa, sest just kesta all ja seemnetes on enim tervisele kasulikke bioaktiivseid aineid.»
Tänapäevaste laborite abiga loodetakse neist jäätmetest teha uusi tooteid, mille vahendusel saab kõnealused bioaktiivsed ained inimeste toidulauale toimetada.
Ettevõtluse Arendamise sihtasutuselt saadud 3,14 miljoni euroga rajatakse Eesti maaülikooli Polli aiandusuuringute keskusesse tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus. Praegusesse peahoonesse tulevad mikrobioloogia laborid ja katseruumid, kus saab aiandussaadustest vitamiine, antioksüdante, ekstrakte või aroomaineid otsida.
Nõudlus tervisliku toidu järele üha kasvab
«Uuringud on näidanud, et lähiaastatel on suurima kasvupotentsiaaliga just tervisetoodete ja funktsionaalsete toitude sektor,» märkis Aret Vooremäe. «Nõudlus nende järele kasvab koos rahvastiku vananemise ja üha suureneva terviseteadlikkusega.»
Tema jutu järgi ostab osa Eesti ettevõtjaid metsamarju kokku ning ekspordib puhastatult ja külmutatult välisriikidesse, kus neid edasi väärindatakse — ekstraheeritakse ja eraldatakse meditsiinis kasutatavad bioaktiivsed ühendid.
«Meie oleme oma eesmärgiks seadnud, et tooted väärindataks maksimaalselt Eestis. Ettevõtjadki teeniksid seeläbi suuremat kasumit,» lausus Vooremäe.
Ta lisas, et toite saab tervislikumaks muuta muu hulgas sünteetilisi säilitusaineid looduslikega asendades ning ka selle ala arendamine laiendab keskusega koostööst huvitatud ettevõtete ringi.
Loodussõbralikkus ja kõrgtehnoloogia
Eesti maaülikooli agrobiotehnoloogia arenduskeskuse juhataja Tõnu Mõistus rõhutas, et uues keskuses püütakse ühendada kõrgtehnoloogiat ja loodussõbralikkust. «Soovime kompetentsikeskust arendada tihedas koostöös ettevõtjatega, et seadmepark ja pakutavad teenused teeniksid just nende vajadusi,» lisas ta.
Uue kompetentsikeskuse projektijuht, aiandusuuringute keskuse juhataja Ave Kikas tuletas meelde, et 2009. aastal hakkas Pollis tööle tootearenduskeskus, kus väikeettevõtjad saavad katsetada puuvilja- ja marjamahladest jookide ning toorpüreest hoidiste valmistamist.
«Edaspidi soovime koostöös teiste teadus-arendusasutustega nii Eestist kui kaugemalt pakkuda ettevõtjatele teadusmahukamat ja kvaliteetsemat tugiteenust,» lausus Kikas.
Praegu on loodaval kompetentsikeskusel ettevõtete ja teadusasutuste näol 13 lepingupartnerit, koostöö on jutuks tulnud veel kümmekonna ettevõttega.
Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse 3,14 miljonile eurole lisas Eesti maaülikool omafinantseeringuna 625 206 eurot.
Ehitustööd lähevad peahoones loodetavasti lahti juba selle aasta lõpul ning Aret Vooremäe jutu järgi peaksid taristu ja laboribaas valmis olema 2013. aastaks. Projekti tähtaeg on 2014. aasta lõpp.
SELGITUS
Ave Kikas,
Polli kompetentsikeskuse projektijuht
Uues keskus soovib eelkõige aidata ettevõtjatel toodete kvaliteeti ja säilivust parandades taimset toorainet täielikult ära kasutada. Usun, et tänu sellele tuleb turule uusi ja tervislikumaid toite ja toiduaineid, mis avardavad Eesti ettevõtete ekspordivõimalusi. Loodava keskusega on oodatud liituma kõik Eesti tootjad.