Eesti maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuses kulgeb aprilli esimesel poolel alanud istikute müük märksa edukamalt kui eelmistel kevadetel. «Tundub, et inimesed peavad aeda järjest tähtsamaks,» rõõmustab sealse puukooli spetsialist Kalju Lõivukene.
Läinud nädalal korraldas ta «Sakalale» ekskursiooni Polli vanas noorkarjalaudas, kus istikuid hoitakse üle talve turba sees. Seal püsib temperatuur ühtlane: talvel paras jagu kõrge ja kevadel madal. Nõnda ei teki pakasega külmakahjustusi ning varajane soe ei pääse pungi avama.
Luuviljalistest rääkides ütleb Kalju Lõivukene, et nende järele on nõudlus aasta-aastalt kasvanud. Tänavu on ploomidest ja murelitest juba üle poole müüdud ja väga hästi ostetakse ka pirne. Tõenäoliselt saavad nii luuviljalised kui pirnid Pollis lähinädalatel otsa. Ploomidest on nõutuimad «Emma Leppermann», «Edinburgh», «Viktooria» ja «Tartu punane».
Tänavu on suurt huvi tuntud ka õunapuuistikute vastu. Lõivukese jutu järgi on minevaimad vanad tuntud sordid. Kõige paremini läheb kaubaks «Liivi kuldrenett». Hinnas on suviõunad «Martsipan», «Suislepp», «Valge klaar», «Krügeri tuviõun» ja «Tiina».
Aednik tuletab ostjatele meelde, et tegelikult on Pollis viimasel ajal aretatud veel paremaid sorte. Ta nimetab doktor Kalju Kase «Kikitriinut» ja «Kaarit» ning «Liivikat» ja «Kristat», mis on kõik väga perspektiivikad.
Veel pakutakse teadusasutuses tänavu vaarika- ning mustasõstra- ja punasesõstraistikuid. Valik on suur ning peaks Kalju Lõivukese meelest rahuldama isegi kõige nõudlikumat tarbijat. Populaarsed on uued mustasõstrasordid «Elo», «Ats», «Karri» ja «Intercontinental».
Potitaimi müüakse suvi läbi
Kalju Lõivukene teeb meile ekskursiooni ka Polli keskuse väliplatsil, kus pottides turba sees ootab müügijärge hulk istikuid. Aasta-aastalt muutuvad järjest populaarsemaks perepuud — istikud, mille puhul põhisordile on poogitud veel mitu sorti. Tänavu kevadel pookis Kalju Lõivukene niiviisi 200 õuna-, 50 pirni- ja 30 ploomipuud.
Spetsialist ütleb, et tihti on inimestel aias ruumi vähe ja seepärast eelistavadki nad osta mitme sordiga perepuu. Eriti kehtib see suviõunte kohta.
Aednik kinnitab, et on alati valmis õpetussõnu jagama, istikuid tagasi lõikama ning rääkima õigest istutussügavusest ja kompostist. «Mõni ostja paraku nõu ei küsi ja istutab taime palja turba sisse. Seal jääb see kuivale. Pealegi on neutraliseerimata turvas liiga happeline,» räägib ta.
Kõo vallast pärit Helle Laissaar ostis Kalju Lõivukeselt ploomi- ja õunapuuistikuid ning vaarikaistikuid. «Kümme aastat tagasi võtsin neid samuti siit ning olen kaubaga väga rahul,» kiidab ta.
«Mullu käisid Euroopa ametnikud puukoole hindamas. Nemad andsid meie istikutele kõrge tunnustuse,» lisab Polli teaduskeskuse juhataja Ave Kikas.
Polli eesmärk on levitada oma sorte
Ave Kikase sõnutsi pole istikumüügi eesmärk suurt tulu teenida. Eelkõige soovivad aianduskeskuse töötajad, et inimesed Pollis aretatud suurepärased sordid võimalikult kiiresti omaks võtaksid.
Teadusasutuses tehtud aretustöö on olnud kahetine. Ühelt poolt on kodutarbijaid silmas pidades loodud sorte, mille saak on suur ja maitse magus. Teisalt soovitakse pälvida suurtootjate huvi: näiteks mustal sõstral peavad marjad sobima sügavkülmutamiseks ja karpi panekuks ning neid peab saama koristada masinaga.
Luuviljaliste, vaarikate ja õunte puhul on tähtis veel see, et need meie karmile talvele vastu peaksid. «Polli sordid on maitse poolest sama head kui Lääne-Euroopa omad, aga nendest vastupidavamad,» rõhutab Ave Kikas. Võrdluskatsed on näidanud, et Poola sordid enamasti meie pakast ei talu. Pealegi ei pruugi nende saak siinse lühikese suvega valmida.
Kikas ütleb, et Eestis suurte puuviljaaedade rajamise buumi pole. Elavnemist on märgata üksnes musta sõstra puhul, mille põlde rajatakse päris usinasti. Põhjus peitub asjaolus, et neid põõsaid on võimalik mehhaniseeritult hooldada ning saaki saab koristada kombainiga.