Kosutuspaik räsitud hingedele

Jämejala haigla aastal 1932. Asutuse eelarvest tuli toona üheksa kümnendikku riigilt, ülejäänud osa oli vaimuhaigla enda aastane sissetulek. Suurem osa sellest tuli talupidamisest, ülejäänu haigete omakseilt või omavalitsustelt.

FOTO: M. Teng / Viljandi muuseumi fotokogu

Keeruline öelda, kui palju on eestlaste kõnepruuki jõudnud otseselt Viljandimaaga seotud väljendeid. Niisugused väljendid nagu «Peast Jämejalg», «Jämejala kandidaat» või «Paras Jämejalga saata» võetakse aga kasutusele siis, kui keegi midagi õige sõgedat korda on saatnud. Rahvalikku kõnesse märkimisväärse jälje jätnud, eri nimede all tegutsenud Jämejala psühhiaatriahaiglas tähistakse sel nädalavahetusel asutuse 120. aastapäeva.

Tellijale

120 aasta sisse on mahtunud nii mõndagi. Jämejalal on valitud missi ja misterit ning tehtud teatrit. Teise ilmasõja ajal oli seal Saksa rindesõdurite puhkekodu. Haigla läbi aegade nimekamatest patsientidest võib mainida president Konstantin Pätsi ning Einsteini relatiivsusteoorias vea leidnud legendaarset mööblikollektsionääri Leonhard Venet. Ja mõistagi on selles haiglas olnud omajagu neid, kes peavad ennast Napoleoniks või kõigevägevamaks endaks.

Habras piir

Tagasi üles