Konkreetne naine, kes paneb pirne põrutades kaaslased lämbuma

Piret Aus

FOTO: Kristi Markov

​Piret Aus, kes on sõprade seas tuntud kui Mäux, oli folgi korraldamise juures esimesel aastal ja toimetab seal tänaseni. Ta on humoorikas ja rõõmsameelne ning tema peamine tunnus on konkreetsus ja täpsus asjaajamistes.

Esimene Viljandi pärimusmuusika festival toimus 1993. aastal.  Piret Aus esines seal kursuseansambliga Alle-aa, kus mängis akordionit ja laulis. Lisaks ulatas ta festivali korraldamisel oma abikäe, mida pakub tänapäevani. Folgi korraldustoimkonna liige on Aus olnud paarkümmend aastat. Vahele jäi vaid see aeg, mil ta oli Tootsi muusikakooli direktor. Ta on meeskonnas tegutsenud nii programmijuhi, staabitöö koordinaatori, esineja infojuhi, lavajuhi, venekeelsete esinejate saatja kui müügiplatside pealikuna. Viimases ametis tegutseb ta ka tänavu.

Piret Aus ja Marek Rätsep olid 1999. aastal esimesed, kes hakkasid festivali korraldamise eest palka saama.

Sõber Tiit Jürmann on Piret Ausiga väga pikalt folgimeeskonnas koos toimetanud. Jürmanni sõnul ei ole ühtegi asja, millest Ausi jõud üle ei käiks. «Ta on hästi energiline, aga kui vaja, siis ka väga konkreetne. Ta on ülimalt hea organisaator ja viib oma nägemuse alati täide.»

Kui Jürmanni jõud korraldusmeeskonnas rauges, andis ta toitlustamise eest vastutamise üle Ausile. «Ta on ülikiire õppimisvõimega, võttis minu asjad väga ruttu üle ja on jõudsalt uusi ideid lisanud. Kui ta midagi pähe võtab, siis selle ka läbi viib. Ta on tõesti väga hea töövõimega ja alati valmis eesmärgi nimel pingutama,» kiitis Jürmann.

Folgi pealiku Ando Kivibergi kokkupuuted Ausiga ulatuvad tudengiaega. Nad alustasid koos 1989. aastal kultuurikolledžis rahvamuusikaerialal õpinguid ning 1994. aastal lõpetasid kooli. Olles Ausiga aastaid festivali korraldanud, kinnitab ka Kiviberg, et talle meeldib konkreetsus ja täpsus. «Talle meeldib, kui asjad on selged, pole lahtisi otsi ja vastutus ei kuku eri inimeste peale, vaid on paigas, kelle hallata üks või teine teema täpselt on.» Kiviberg on kindel, et kui anda Ausile miski asi teha ja selle eest vastutada, siis ta teeb selle ka ära.

Piret Ausi sõbranna Kristiina Alliksaar nägi teda esimest korda saates «7 vaprat». «Aasta võis siis olla 1995 ja mul on nii hästi meeles, kuidas vaatasin seda rõõmust pakatavat akordioni mängivat noort naist ja mõtlesin, et tahan temaga kindlasti tuttavaks saada. 1999. aastal sai minust folgi vabatahtlike tiimi liige ja nii me kohtusimegi,» jutustas Alliksaar.

Tänaseks on Piret Ausist, sõpradele Mäuxist, saanud Kristiina Alliksaare parim sõber, natuke ka ema, õpetaja ja südametunnistus. «Vähe sellest, et temaga koos olles on minust saanud parem inimene, käivad tema õpetussõnad minuga elu lõpuni kaasas.» Näiteks tõi Alliksaar välja sõbra õpetuse, et asjad tuleb alati lõpuni teha, olgu see siis köögi koristamine, festivali aruande koostamine, maasikate puhastamine või koduse plaadiarhiivi korrastamine. 

«Ma olen tema jaoks kõigeks valmis ja tean, et kui peaksin keset ööd autoga teele jääma, tuleb ta alati appi. Ta on küll vist esimene, kellega ma jagan rõõme ja muresid. Mäuxil on alati lahendused!»

Sõbranna teab, et Mäuxi ärritavad poolikult tehtud asjad ja ta ei kannata ebaõiglust. Kui ta midagi ette võtab, siis teeb ta seda põhjalikult ja viib lõpule ning ootab seda nii õppejõududelt, tudengitelt, kaaskorraldajatelt kui koostööpartneritelt. Ausi kogemustepagas ja suhtlusvõrgustik on meeletult suur. Nagu Alliksaar ütles, siis ei ole valdkonda, kust ta ei leiaks vajaminevat kontakti.

Sõbranna meenutas aega, mil Mäuxil oli väiksem töökoormus ning ta läks Metsarõõmu talu maasikaid müüma. «Põld ei jõudnud nii palju marju pakkuda, kui tema tellimusi võttis ja Viimsi turule tavaliselt midagi ei jõudnudki, sest Piret oli tee peal kõik maasikad suutnud maha müüa.»

Piret Aus on sõprade seas väga hinnatud ka oma huumorimeele pärast. Kivibergi sõnul on Mäux meeletult energiline ja väga omapärase huumorimeelega ning temaga ei ole kunagi igav. «Mõnikord on tal lausa hämmastav reaktsioonikiirus ja ta võib selliseid pirne põrutada, et inimesed lämbuvad naeru käes.»

Kiviberg nentis, et naljakaid juhtumeid on ette tulnud tohutult palju. Ta meenutas päeva tudengiajast, mil Kirsimäe sööklasse lõunapausile mindi. See oli eriline söökla, sest seal olid ettekandjad.

«Üks ettekandja oli selline pikemat kasvu džentelmen, keda hüüdsime Johniks. Ta oli väga soliidne, aga natuke flegmaatiline. Olime oma tellimuse andnud, aga toitu ei tulnud ega tulnud. Piretil rippus millegipärast kaelas kohtuniku vile, mille ta üks hetk rabas ja vilistas. Täpselt pool sekundit hiljem hüppas John nurga tagant välja, juuksed püsti peas. Meie muidugi naersime, kõhud kõveras. Kõrvallauas oli aga üks vanem proua, kes selle nalja peale pahandas ja hakkas Piretiga kurjustama, et mis huligaanitsemine see olgu, ise veel noor daam või olete hoopis poiss. Selle peale ühmas Piret talle kiiresti vastu, et ei tea jah, peab püksi vaatama. Sellised humoorikad ütlused tulevad Piretil lambist, lendavad suvalisel hetkel varrukast välja,» jutustas Kiviberg naerdes.

Piret Ausi näeb pea alati naerul näoga ja rõõmust pakatamas. Jürmann peab teda rõõmupalliks. «Ta saadab mingi lainetusega sulle rõõmsa meele. Selline kaisukaru kohe! Ta on alati vitaalne, rõõmus ja pakatab energiast.»

Harva tuleb siiski ette ka olukordi, mil Ausi rõõmsameelsus viivukeseks kaob. Alliksaare ütlemist mööda peavad sõbrad arvestama, et Mäux on Kaksikute tähtkujust. «Ta võib ühel hetkel olla suur päike ja hetke pärast nördinud vihmapilv, aga päikest on julgelt rohkem!»

«Me oleme koos päris palju soola ära söönud ja olen igasugust Piretit näinud,» tõdes Kiviberg. «Ma ei salga, et Piretil tuleb mõnikord ka pahurus päris hästi välja, aga see läheb kiiresti üle ja ruttu meelest.»  

Piret Aus on kurtide vanemate laps ja seetõttu on ka Alliksaar tutvust teinud puudega inimeste maailmaga ning sõbrannad püüavad koos kaasa aidata, et erivajadustega inimesed saaksid kultuuri nautida. Nii on Ausi eestvedamisel tehtud nägemispuudega inimestele kirjeldustõlge Ugala lavastusele «Kolm meest paadis», ta korraldab puuetega inimeste festivali ja tänu temale on tänavusel puudega inimeste laulu- ja tantsupeol viipekeeletõlge.

Alliksaar tõdeb, et Auside pere on temas alati heas mõttes kadedust tekitanud. «Nii ühtehoidvat ja üksteist toetavat kogukonda vajaksime me enda ümber kõik. Ja millise poja ta on üles kasvatanud!»

Folgiga ühevanuse poja Sten Ausi on Piret Aus üles kasvatanud üksinda. Poja sõnul on ema suurepärane, sest usaldab, laseb otsustada, toetab ja mõistab, ta on otsekohene ning seisab alati enda, lähedaste ja oma tõekspidamiste eest. Sten Ausi hinnangul iseloomustab ema kõige paremini ratsionaalsus, ausus ja tugevus.  Kõige rohkem hindab Sten Aus seda, et ema seisab selle eest, et võimalikult paljudel huvigruppidel oleks hea ja nad saaksid kultuuri nautida. 

«Ta on alati valmis nõu ja jõuga aitama. Ta ei karda vastutada, vedada projekte ja kaasata neisse inimesi. Tema positiivsus ja lahenduste otsimise oskus nakatab ka teisi ega jäta kedagi külmaks.» 

Piret Ausi hoolivust ja ettevõtlikkust näitab kas või möödunud neljapäev. Sten Ausi tütrele oli vaja folgi ajaks käru, kuna laps on suur ja enda oma perel maha müüdud. «Nüüd võin konsiiliumi kokku panna ja punkte hakata jagama, sest kärusid on rohkem kui lapsi, keda sinna sisse mahutada!» kommenteeris poeg ema edukat käruotsingut. 

TAUST

Hüüdnimi Mäux

Sündinud 1971. aasta 10. juunil.

Viljandi pärimusmuusika festivali müügiplatside pealik

Tänu temale on puudega inimeste laulu- ja tantsupidu viipekeeletõlkega.

Energiline, humoorikas ja konkreetne

Tagasi üles