LINNAVALITSUSES töötades olen pidanud tegelema jäätmemajandusega ja võin öelda, et tunnen nimetatud valdkonda.
Prügikäitlus algab meie enda kodust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimasel ajal on esile tõusnud probleem, mida varem pole ette tulnud: nimelt on Viljandi jäätmekäitleja Veolia hakanud mugavusteenuste eest raha küsima. Nüüd on mõni linnakodanik, kelle prügikast seni ukse kõrvalt aiast ära viidi, päris pahane, et peab maksma koduvärava avamise ja sulgemise eest.
JÄÄTMETE käitlemine on Eestis seadustega reguleeritud nii, et kõik kinnistuomanikud peavad selles osalema solidaarselt. Pean niisugust lahendust ainuõigeks, sest olen käinud maades, kus jäätmekäitlus on reguleerimata, ja seal kogetu paneb soovima, et Eesti ei läheks sama teed.
Selle eesmärgi saavutamiseks paneb seadus omavalitsustele kohustuse leida käitleja, kellega sõlmida kinnistuomanike nimel leping. Niisuguste hangete sisu määrabki jäätmete käitlemise hinna.
Jäätmete kogumine on logistiline tegevus, mille puhul aeg on üks maksumuse põhikomponent. Seega tähendab koduvärava avamine ja sulgemine hinna kasvu. Viljandi on jäätmekäitlushankes määranud aiavärava avamise ja sulgemise mugavusteenuseks, mille eest tarbijal tuleb juurde maksta.
Linn ei saa kodanike nimel allkirjastada lepingut, mille järgi käitlejal on õigus ja kohustus siseneda omaniku aiaga piiratud territooriumile, niisuguse kokkuleppe peab sõlmima kinnistu omanik ise.
Igal kinnistuomanikul on valida, kas ta hoiab prügikasti kohas, mis on talle mugav, ja viib selle kogumise ajaks värava taha või sõlmib käitlejaga mugavusteenuse lepingu ning maksab konteineri väljaviimise eest lisatasu.
Oleks ebaõiglane, kui seadus lubaks kirjutada selle hinna sisse, sest siis peaksid maksma ka need, kes kõnealust mugavusteenust ei tarbi. Niisuguseid kodanikke on linnas kindlasti palju rohkem kui kliente, kes seda kasutavad.
Samuti on ebaõiglane vabastada jäätmemaksust kinnistute ja majade omanikud, kes väidetavalt prügi ei tooda.
Põhimõte peaks olema üks: kellel on linnas kinnistu, peab solidaarselt jäätmekäitluse eest maksma, olenemata sellest, kas ta tekitab prahti või mitte. Vastasel korral tuleb tema eest maksta teistel.
MUL on kõigile majaomanikele nõuanne: ehitage oma aeda prügikasti tarbeks koht, mis näeb kena välja ja kust konteineri äraviimise eest ei saa küsida lisatasu.
Ehitama hakates tuleks silmas pidada, et lähitulevikus on vaja kahte mahutit, sest väga tõenäoliselt hakatakse kodudest koguma ka pakendeid.
Muidugi nõuab sellise koha ehitamine natuke raha ja võtab aega, kuid hiljem on seda mugav kasutada ja prügikast ei risusta enam teie fassaadi.
Minu ettepanek võib paljusid pahandada, aga kui majaomanikud oma jäätmenduse korda teevad, siis paraneb linna, eriti eramurajoonide väljanägemine märgatavalt.