Opositsiooni teravad hambad

Randel Länts Foto: Elmo Riig / Sakala

ÜLDISELT on mul hea meel, et «Sakala» võttis Marko Suurmägi arvutiklaviatuuri kaudu opositsiooni nahutada.

Kuigi kirjutis ilmus 1. aprilli numbris, ei usu ma, et see oli mõeldud naljarubriiki. Nii et viis pihku! Tehke seda tihedamini ja pange koalitsioonile kah — vähemalt samas proportsioonis ehk suhtes 7:20.

Olgu öeldud, et pealkirjugi on võimalik valida. Kas hambutu opositsioon või korruptiivne koalitsioon? Kumb on siis ikkagi hullem: kas midagi teha või jätta tehtu kritiseerimata? Aga las see jääda. Nagu ütlesin, on mul ilmunud kirjatüki üle hea meel.

Valimisliit Kodune Viljandi jättis linnapea poolt hääletamise vabaks. See tähendab, et iga meie fraktsiooni liige hääletas, lähtudes oma äranägemisest. Või südametunnistusest, nagu sellistel puhkudel tavatsetakse öelda.

Igasugustel isikuvalimistel tahaksin mina alati poolt hääletada. Pooldan mõtteviisi, et inimesele tuleb anda esialgu ikka sada protsenti usaldust. Seda saab ju kuritarvitada vaid ühe korra, sest siis on usaldus läinud.

30. märtsil polnud opositsioonil tõesti mõtet kedagi omalt poolt üles seada. Sest nagu Markogi  — kasutan üksnes ajakirjaniku eesnime sellepärast, et oleme tundnud teineteist juba vaata et 20 aastat  — järeldas, kehtib koalitsioonileping ju edasi ja järelikult on ka poliitilised ametikohad osapoolte vahel jagatud.

Mis puudutab lahkumishüvitise maksmist, siis see on pisut juriidiliselt-on-kõik-korrektne värk. Volikogul on õigus seda määrata. Iseküsimus, kas asjaosalistel on eetiline vastu võtta. Muutustega lepiti ju vabatahtlikult ning liiguti ühelt ametipostilt teisele, selmet minna töötukassasse nime kirja panema. Siiralt, mina poleks linnapea Kalle Jentsi asemel hüvitist vastu võtnud, aga ei heida seda talle ka ette.

Abilinnapea Helle Aunapi sotsiaalameti juhataja kohusetäitjaks liikumine on ju samuti paberil korrektne. See, et teatud koalitsioonipoliitikutel on kombeks ametikohtadega kaubelda või hirmutada, on siin linnas avalik saladus. Ainult et üks pool salgab seda ja teine ei julge tunnistada.

Tõesti, me ei soovi sel teemal enam sõna võtta, jäägu see uuriva ajakirjanduse pärusmaaks.

Niisiis ootame volikogu esimehelt, et lubatud konkurss välja kuulutataks ning objektiivseid kriteeriume järgides läbi viidaks. Tarmo Looduse lubaduses pole kindlasti mõtet kahelda, kuid hoidkem protsessil silm peal. See ettepanek on mõeldud nii opositsioonile kui «Sakalale» ja linnakodanikele.

Mõni sõna ka opositsiooni senisest tegevusest. Kui linnapea nimetas oma suurimaks saavutuseks haridusreformi, siis mina pean Koduse Viljandi saavutuseks kogu protsessi avalikku asjaajamist.

Just-just, esialgne idee oli ju otsused kibekähku ära teha, volikogule toodi PowerPointis esitlus ning sooviti riigigümnaasium juba 2011. aasta sügisel avada. Ei mingeid arutelusid ega arvutusi!

Teine oluline saavutus on uue arengukava koostamise käivitamine. Nagu Marko väitis, puudub opositsioonil inimene, kes hoomaks tervikut. Mainitud sammu varal avaneb võimalus luua kõnealune tervik kas või osade kaupa. Need kaks vägagi põhimõttelist asja on tegelikult üsna suured saavutused, arvestades jõudude vahekorda.

Tahan paari sõnaga rääkida veel arengukava koostamisest. Loodan väga, et sellest saab asja. Põhjus on lihtne: mul on kodulinnast kahju. Stagnatsioon on siinse olukorra kirjeldamiseks liiga tagasihoidlik väljend.

Rahvaarv väheneb, võim on koondunud väheste kätte, nähtavad arengud või perspektiivid puuduvad. Küsigem, millal parandatakse linnatänavad ja kõnniteed. Mispärast rajatakse endise vangla asemele järjekordne kaubanduskeskus ning miks ei võinud seda tingimuslikult müüa?

Volikogu arutas kaks istungit järjest purskkaevupargi ümbernimetamist, selle asemel et keskenduda sisule ning luua sinna moodne mänguväljak  — mitte selline, kus on vaid redel, millel mina 25 aastat tagasi turnisin. Otsitakse, kellele osutada näpuga kui suurimale süüdlasele Arkaadia aia õnnetuses, ehkki oleks vaja rääkida tulevikust.

Miski on Viljandis mäda. Värsket õhku oleks justkui vähe. Võib-olla viitab see tõesti võimetusele näha tervikut. Tõenäoliselt on tarvis oodata ära aasta 2013 ning loota, et linnaelanikelt saadud mandaat võimaldab vahetada tüüri juures oleva seltskonna välja. On ju pallimängudestki teada, et mõnikord tuleb põhirivistuses teha muudatusi, tuua platsile uued sportlased, kellel on suurem motiiv ennast tõestada kui kogenud mängijatel.