Võib ju nentida, et õigusriigis ei ole midagi loogikavastast selles, kui riik jääb kohtus kaotajaks. Võib isegi väita, et kui niisuguseid kordi ette tuleb, annavad need tunnistust õigussüsteemi heast tervisest. Sellised olukorrad näitavad: kohtukulli ees on tõepoolest kõik võrdsed.
Tellijale
Juhtkiri: Juriidiline tupik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellest hoolimata tuleb tunnistada, et juhtumid, kus riik jääb kohtus kaotajaks ja kaebab otsuse edasi ehk kus seadusandlik ja kohtuvõim ei jõua mingis küsimuses ühesugusele arusaamale, ei näita Eesti riiki tervikuna heas valguses. Kohtuvaidlus, mis on hakanud veerema kooseluseaduse rakendusaktide riigikogus vastu võtmata jätmise pärast, on aga lausa piinlik. Seda seepärast, et see puudutab küsimust, kas ühte ühiskonnagruppi on ebaõiglaselt koheldud või mitte. Hoolimata sellest, kellele lõpuks õigus jääb, on ainuüksi taolise tasavägise vaidluse tekkimine riigi head nime kahjustav.