/nginx/o/2009/04/01/157211t1hd03e.jpg)
Viljandi politseijaoskonna juht Alvar Pähkel soovitab inimestel oma õiguste eest julgemalt seista ja vajadusel naabrite vastu tunnistada.
Naabrid peaksid julgema tunnistada
/nginx/o/2016/01/29/4949081t1h38d9.jpg)
25. veebruar 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alvar Pähkel, mida saavad politseinikud teha, kui ühes korteris peetavad peod ümberkaudseid elanikke häirivad?
Tavaliselt saadavad politseinikud pidutsejad laiali, sest pole alust kedagi vahi alla võtta. Kui nad aga uuesti kogunevad, tuleks igal juhul taas meile helistada. Siis viiakse rahurikkujad arestimajja. Meie kõige suurem mure on see, et inimesed ei taha naabrite vastu tunnistada. Patrull kutsutakse välja, ent selleks ajaks, kui ta kohale jõuab, on vaikus. Inimese arestimajja viimiseks, eriti eluruumist, peab aga olema korralik tõendusmaterjal selle vajalikkuse kohta.
Soovitan inimestel niisugustel puhkudel alati lõpuni minna ja ametlikult tunnistada. Vahel vormistatakse see kohe sündmuskohal ära, kuid mõnikord kutsutakse inimesi ka politseijaoskonda.
Kas rahu häirivate laste pärast on mõtet politseisse helistada?
Kui nad oma tegevusega öörahu rikuvad, tuleks ikka numbrile 110 teatada. Aga eks taluvuse piir ole inimestel erinev. Meile on väljakutseid tulnud ka seepärast, et lapsed jooksevad trepikojas kell kaksteist päeval ja sammude müdin segab kedagi.