Sööme sõnu. Varasuvine lambaralli

Üllar Priks
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Üllar Priks

No ma ei saa, pean teile üle hulga aja jälle anekdoodi rääkima. 

Leidis mees aasa servalt suure räämas ja lagunenud kaevu. Piilus isegi sisse, aga vett vastu peegeldamas ei näinud. Mõtles siis, et viskab kivikese ja kuulatab, kas kuuleb plumpsatust.

Leidiski lähedalt mööda vonkleva kruusatee servast paraja munaka, mis pihku ära mahtus. Saatis tolle kaevu ja jäi kuulatama. Vaikus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles