/nginx/o/2021/02/11/13624525t1h45eb.jpg)
Jah, seda ma olen. Ah et kuidas siis sedasi? No vaadake, kõik teavad, et ma olen ilmataadiga leppimatult tülis. Kuidas see täpselt juhtuda sai, ei oska ma tõesti öelda. Enda mäletamist mööda pole ma küll ta õlle sisse urineerinud ega meeldiva olengu käigus tema prouale pepu pihta käega laksu andnud. Aga mine tea. Igatahes on juba mõnda aega lood sellised, et nii kui ma ilma teema söandan üles võtta, kohe mingi jama tuleb.
Et minus on kolleegide pahameele kiuste jätkuvalt jultumust oma puhkus suviti välja võtta, kõnnin ma nagunii ammu noateral. Märtsi algul kirjutasin uljalt lehte kaks suurt lugu kevade saabumisest ja vaadake, mis juhtus: lumipesuteksade kõrval tõusid suurimaks müügiartikliks taas lumelabidad. Ja mind saatsid valusalt torkavad pilgud. Seda oleks võinud ju ette aimata, aga ei, mul oli vaja omadele jälle käru keerata. Tegelikult on mul praegu selle aastaaja nimetamise veto peal, aga suutsin ta ikka teksti ära paigutada. Väga reeturlik minust.