Sööme sõnu. Elulised õppetunnid

FOTO: Üllar Priks

Mul on üks tuttav, kes teab põhimõtteliselt kõike pannkookide tegemisest. Ta on pannkoogimeistrite Chuck Norris, kui te mind mõistate. Suured ja väikesed, õhukesed ja pontsakad, soolased ja magusad, täidisega ja ilma – milliseid aga soovite. Ta viskab kas või selja taha seotud kätega need valmis.

Tellijale

Uurisin kord ääri-veeri, millest selline süvendatud huvi nende jahuplönnide vastu. Vastus oli argumenteeritud ja ammendav. Selgus, et vilumused on omandatud täiesti elulistes situatsioonides pärast kirglikku ööd daamile mulje avaldamise eesmärgil. Härrasmehed teatavasti isiklikes asjus ei songi ning sestap võin vaid aimata, kui palju trenni on pannkoogimeister pidanud tegema, et praegusele tasemele jõuda.

Mina tean pannkookide tegemisest sama palju kui lumememm jaaniussidest. Küll aga tuleb nende vaaritamine mu kallil kaasal kuidagi kahtlaselt soravalt välja.

Tagasi üles