Tervist toovad köögiviljad kasvavad puhtas mullas

Tomatid saavad tänu oma tervistavatele omadustele üha rohkem kiita. Foto: Elmo Riig

Katrin Sak on filosoofiadoktor bioorgaanilise keemia erialal. Ta on uurinud, eriti vähi teket silmas pidades, kuidas mõjutavad inimese tervist toitumine, elustiil ja keskkond.

Katrin Sak, teadlased ennustavad vähi üha suuremat levikut, sealhulgas Eestis. Elame väga keemilises maailmas. Kas see on haiguste peapõhjus?

Teadlased on veendunud, et vähki suremine on 5—20 protsendil juhtudel põhjustatud pärilikest teguritest ning 80—95 protsendil juhtudel keskkonnamõjude tagajärg.

Viimati mainitute seas on olulisemad suitsetamine (ligi 30 protsenti), vale toitumine ja liigsöömine (ligi 25 protsenti) ning vähki tekitav nakkus (ligi 25 protsenti).

Mõnevõrra väiksemat rolli mängivad tööl kantserogeensete ainetega kokkupuutumine, ultraviolettkiirgus, alkohol, reostus, keskkonnakemikaalid ja vähene liikumine.

Üks näide söömise kohta. Olete ka «Sakalas» ilmunud artiklites soovitanud süüa tomatit. Kas Hollandis vesilahusel kasvatatutest, mis pole tomati moodigi, on rohkem kasu või kahju?

Tomatites ja nendest valmistatud toodetes leidub ohtralt lükopeeni. Mehed, kes tarbivad lükopeenirikast toitu, põevad oluliselt harvem eesnäärmevähki. Teisalt on vähki ennetava menüü põhitunnus puhas, saastamata toit. Eelistada tuleks puu- ja köögivilju, mida kasvatades ei ole kasutatud taimekaitsevahendeid ja heitveel põhinevaid väetisi.

Olete maininud, et vähki võivad põhjustada muud haigused. Mis on kõige ohtlikumad?

Veerand pahaloomulistest kasvajatest areneb vähki tekitavatest nakkushaigustest. Meie geograafilist asupaika arvesse võttes tuleb eriti mainida B- ja C- hepatiiti, inimese papilloomiviirust, Helicobacter pylori’t ja Epstein Barri viirust.

Need mikroorganismid võivad kehas kanda kinnitades tekitada vähkkasvaja. Nimetatud nakkused on levinumad, kui arvata oskame, ja pahatihti inimesed ei teagi, et on haiged.

Parem on nakatumist vältida. Olulised on kaitsesüstimine — B-hepatiidi ja mõne papilloomiviirusetüve vastu on vaktsiini juba saada — turvaline seksuaalelu ja õige toitumine ning eelkõige nakatumisviiside teadmine ja vältimine.

Neile, kes on mõne vähki põhjustada võiva mikroobi või viiruse saanud, on tähtsad regulaarne kontroll, vähieelsete kahjustuste ravi ja tervislikud eluviisid.

Milliste ainetega kokkupuutumisest tuleks tingimata hoiduda?

Kodukeemia- ja hügieenivahendeid vältida on küll võimatu, aga inimene peaks olema nii tark, et oskab valida poeriiulitel olevate hulgast välja tervisesõbralikud tooted, mis ei sisalda vähiohtlikke aineid.

Toitu ostes tasub vältida säilitusainetena lisatud nitriteid. Lastel, kes tarbivad kuus 12 või rohkem hot dog’i, on täheldatud verevähiriski üheksakordset suurenemist. Kasvab ka ajuvähi tõenäosus.

Üks riskifaktor on suitsetamine. Ometi on Jaapanis, kus suitsetatakse väga palju, inimeste keskmine eluiga kõrge. Mida te sellest arvate?

Rõhutada tuleks kolme aspekti. Esiteks on jaapanlaste suitsetamine hakanud vähenema ning valitsus võitleb selle pahe vastu: tubakatoodete hinda on lähiajal plaanis kolmekordistada. Teiseks on hästi teada, et jaapanlaste toitumisharjumused on eurooplaste omadest märksa tervislikumad.

Eriti tasub esile tõsta katehhiiniderikka rohelise tee joomist. Teadlased on leidnud, et rohkelt rohelist teed joovatel suitsetajatel tuleb DNA kahjustusi ja kopsuvähki ette teistest tunduvalt vähem.

Kolmandaks on vaja arvestada meditsiinisüsteemi erinevusi. Maovähi varaseks avastamiseks on Jaapanis juba 1960. aastatest peale tehtud endo­skoopilisi sõeluuringuid. Meie oleme sellest paraku veel kaugel.

Tuleb tõdeda, et ligi 90 protsenti kopsuvähihaigeid on kas suitsetajad või kunagi suitsetanud.

Kas teil on lõpetuseks välja pakkuda mõni tervise seisukohalt väga oluline soovitus?

Vähirakke tekib aeg-ajalt kõigis. Tugev organism hävitab ja kõrvaldab need. Vajaduse korral kaasatakse sellesse protsessi immuunsüsteem ning seepärast on tähtis immuunsust tugevdada.

Üks lihtsamaid võimalusi on hoida ööpäevased rütmid korras. Voodisse minna ja ärgata tuleks korrapäraselt ühel ja samal ajal. Päeval on soovitav olla füüsiliselt aktiivne ning vältida alkoholi ja tubakat.