Laulev tolliagent toob ilmateate kodudesse

Aivar Aotäht
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui televaataja näeb Kristo Eliase selja taga ilmakaarte, siis tegelikult seisab ilmaennustaja hoopis sinise ekraani ees ja peab seljatagust tunnetama kaadrist välja jääva monitori järgi.
Kui televaataja näeb Kristo Eliase selja taga ilmakaarte, siis tegelikult seisab ilmaennustaja hoopis sinise ekraani ees ja peab seljatagust tunnetama kaadrist välja jääva monitori järgi. Foto: Elmo Riig / Sakala

Mitu korda nädalas televisiooni kaudu meie kodudest värske ilmateatega läbi astuv Kristo Elias peab Viljandit lummavate vaadetega linnaks. Sõdurpoisina manööverdas ta siin aastaid tagasi suurte sõidukitega.

Olete ETV-s ilmateateid vahendanud poolteist aastat. Kas tunnete end nüüd kui kala vees?

Ei tunne, kindlasti mitte. Eks minulgi ole paremaid ja halvemaid aegu. Suurim võlu on see, et tegemist on otse-eetriga. Kõik, mis äpardub või sassi läheb, jõuab eetrisse. See teeb asja loomulikuks.

ETV otsis viimati uut ilmateadustajat 2009. aasta kevadel. Olite üks 241 kandideerinust. Miks teil selline soov tekkis?

Mõtlesin parasjagu, mis edasi saab. Tahtsin teha peale tavapärase töö veel midagi huvitavat. See tundus jõukohane, sest olen esinemisega harjunud ja meedia telgitagune oli mind alati huvitanud.

Kas teadsite, kui palju teisi inimesi sedasama tööd soovib?

Ajakirjanduse kaudu olin kursis, kui suur on konkurss. See teadmine hämmastas mind, aga küllap kandideerisid paljud eesmärgiga tuntuks saada ning kergelt raha teenida. Tegelikult ei ole see töö üldse lihtne.

Kui palju teil ilmast ja meteoroloogiast aimu oli? Kuidas olete end ilmavaldkonnas harinud?

Ega ma teadnudki rohkem kui tavainimene. Konkursi ajal hakkasin ennast mõistetega kurssi viima ning hiljem sain sünoptikutelt õpetussõnu ja materjale. Nüüd, olles peaaegu iga päev selle teemaga kursis, usun end teadvat ilmast veidi rohkem kui keskmine inimene, kuid spetsialist ma kindlasti pole. Seda on hoopis mu vanatädi, Eesti tuntuim pilveuurija, kauaaegne Tartu meteoroloog Milvi Jürissaar.  

Mis on selle töö juures lihtne, mis keeruline?

Lihtne on ainult see, et eetris on mul teema kogu aeg üks: ilm.

Raske on seljatagust tunnetada. Minu taga on ainult sinine ekraan, kaart kuvatakse arvuti kaudu ning näen seda kahel pool olevatest monitoridest. Kogu seda kupatust tuleb ruumiliselt tunnetada, nii et loetav tekst, kätega näitamine ja koht, kus kaamera ees paikned, sassi ei läheks.

Kui kaua plaanite ilmateadustaja tööd teha?

Nii kaua, kuni tüdinen või tuleb midagi sootuks huvitavamat, millega iga kuu pooltel õhtutel tegelda.

Kas on mõni ilmastikunähtus, mis meeldib teile eriti, ja mõni, mida te ei salli üldse?

Eks mullegi meeldi, kui päike paistab ja ilm on soe. Eriti ei salli lörtsi ja löga — seda vahepealset aega, kui ilmataat ise ka täpselt aru ei saa, kas on sügis või juba talv.

ETV kasutab riiklikku ilmateadet ehk Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) andmeid. Kas te kusagilt lisa ka vaatate?

Et EMHI paneb prognoosid kokku, kasutades mitme riigi andmeid, on mul nende vastu üsna suur usaldus. Vahel vaatan ka Norra riiklikku ilmasaiti ja veel mõnda, uurimaks, kuidas seal asju nähakse. Norrakad on päris täpsed.

Kas on juhtunud, et ametlik ilmateade lubab üht, aga teie sisetunne ütleb teist? Mida siis otsustate?

Kui EMHI lubab eriti järsku ilmamuutust või väga karmi sadu just mingil kindlal ajal, on tekkinud vahel küll kahtlus. Sel juhul olen jutuga veidi ettevaatlikum: ilm on siin Läänemere ääres suhteliselt ettearvamatu ja suur pilv, mis toob kõva tormi, võib viimasel hetkel suunda muuta ja meist mööda hiilida. Tegu on prognoosiga ja kindlalt ei saa midagi lubada.

Kas olete püüdnud ka teadlikult ilma ennustada?

Minust kindlasti ilmatarka ei saa ja omal käel ennustada ma ei oska. Ametlikest prognoosidest piisab mulle täiesti.

Kas teile valitakse teles rõivad või astute kaamerate ette, nagu ise paremaks peate?

«Aktuaalne Kaamera» kasutab Baltika Groupi rõivaid. Need valib välja meie stilist ja kombineerin neid ise.

Minu elukaaslane vaatab ETV ilmateadet osaliselt seepärast, et olete talle sümpaatne. Kui palju püüate teadlikult ekraanil hea välja näha?

Ka minu elukaaslane vaatab ilmateadet osaliselt sellepärast, et olen talle sümpaatne. (Naerab.) Muidugi püüan ma ekraanil hea välja näha, aga pigem tahan olla loomulik, et inimesed vaataksid rohkem ilmakaarti ja kuulaksid minu juttu.

Mida arvate eratelekanalite ilmateadetest?

Kuidas võtta. Eks nad täida oma nišši ja püüa tähelepanu omamoodi. Mina ei oleks teiste kanalite ilmateadustajaks kandideerinud, sest mulle meeldib ETV.

Kas ilmateadustajaks sobib paremini mees või naine, noor või vana?

Sobivad kõik, kellel on huvi ja asjalikkust. Kindlasti peab ka telegeeniline välja nägema, et vaatajad ei nuriseks, aga kõige tähtsam on ilmateate edastamine.

Kuidas pidev teleekraanil esinemine end tavaelus tunda annab?

Et kas tuntakse ära? Ma ei käi väga palju väljas, sest aega ei ole. Aga ikka tuntakse. Üks tore vanapaar astus mingil üritusel ligi ja küsis, kas ilmateade jääb edastamata, kui ma seal olen. Sellised seigad on meeldivad.

Kas teil on telemaailmas mõni eeskuju või lihtsalt inimene, kelle tööd naudite?

Meeldivad need, kes oma teemat valdavad ja oskavad otse-eetris vabalt suhelda, näiteks Aarne Rannamäe. Marko Reikopit pean väga heaks intervjueerijaks. Monika Tamla on kellaajast sõltumata alati särav.

Kui palju ilmateadustaja kõrvaltöö teie päevast aega võtab?

Äripäevadel tööl olles lähen telemajja õhtupoolikul kella viieks ja lahkun kell pool kümme. Vahepeal on poolteist tundi «auku», mil lähen oma asju ajama või olen telemajas. Õhtu on igal juhul kinni.

Põhitööd teete tolliagendina A-Tolliagentuuris. Mida see amet tähendab?

A-Toll on tore väike firma, mis osutab Eestis tollivormistuse ja statistilise aruandluse teenuseid umbes 600 firmale. Minu ülesanne on lahendada mitmesuguseid probleeme, juhtida infot ja koolitada töötajaid.

Pole just amet, millest igaüks oskaks lapsena unistada. Kuidas ja miks te selle töö valisite?

Nii mõndagi sünnib elus juhuste kaudu. Õigust õppides spetsialiseerusin tollindusele ja valdan seda teemat. Nii kaua on mind seal hoidnud ülimeeldiv seltskond.

Viljandimaa ajalehe esindajana ei saa ma mööda küsimusest, millised on olnud teie sidemed Viljandiga.

Olen Viljandis mitu korda kooriga esinenud — nii lossivaremetes kui kirikus.

Sõjaväe ajal elasin üle kuu aja Vana-Võidus, kus tegime veoauto- ja bussijuhiluba. Sõitsin suure bussiga iga päev mööda Viljandit. Sealses vanalinnas oli väga keeruline pöördeid sooritada. Eksamidki tegin Viljandi autoregistrikeskuses.

Tore, lummavate vaadetega linn minu arust.

Millised on teie huvid?

Põhiline hobi, millega olen tegelnud terve elu, on laulmine. Kooli ajal laulsin mitmes kooris. 2002. aastal lõime Raplas Thea Paluoja stuudios vokaal­grupi KLÜKK. Tegin viie sõbraga a cappella muusikat 2007. aastani. Võtsime osa lauluvõistlustest ja esinesime palju, kuni läksime olude sunnil laiali.

2008. aastal liitusin Hirvo Surva juhitava Revalia kammermeeskooriga, millesse kuulusin tänavuse suveni.

Olen suur a cappella muusika fänn ning 2009. aastal moodustasime kolme KLÜKK-i liikmega ansambli Chillin. Üritame seda käima saada: tänavu suvel läks meil Saksamaal peetud võistlusel päris hästi, üritame ka järgmisel aastal võistlustest osa võtta. Teeme mitu korda nädalas proove ja esineme üsna palju.

Kas laulmise kõrvalt jääb aega ka muudeks huvideks?

Eriti mitte. Üritan ennast liigutada, et vormis püsida: käin ujumas, rattaga sõitmas ja suusatamas. Mulle meeldib filme vaadata. Kui õnnestub kuskilt aega näpistada, pühendan selle tingimata PÖFF-ile.

Missugused võivad teie töö ja elu olla kümne aasta pärast?

Arvatavasti naudin juba isarõõme. Loodan, et siis on vähem rabelemist ja rohkem pereelu. Kindlasti tahan ka sellel ajal tegelda a cappella muusikaga.

ELULUGU

Kristo Elias sündis 1984. aasta 13. detsembril Tartus, aga ütleb, et veetis teadliku lapsepõlve Rapla lähedal metsatalus.• Esimesed üheksa klassi õppis ta Kodila põhikoolis, siis läks Rapla ühisgümnaasiumi. Pärast kooli lõpetamist hakkas Kristo Elias 2002. aastal õppima Tallinna majanduskoolis õigust ja spetsialiseerus tollindusele.

• 2004. aastal läks ta A-Tolliagentuuri ja töötab seal tolliagendina praegugi. 2005. aastal teenis aega Vahipataljonis, oli seal 11 kuu jooksul ametis autojuhina ning sai C- ja D-kategooria loa.
• Eesti Televisioonis on Kristo Elias ilmateadustaja olnud 2009. aasta suvest.
• Elukaaslane Sigrid tudeerib Eesti muusika- ja teatriakadeemias. Kristo Eliasel on neli venda ja üks õde.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles