Jaanuari alguseks on jahimehed Eestis küttinud 21 427 metssiga ehk 72 protsenti ettenähtud mahust. Viljandimaal on limiidist täidetud ligemale pool
Jahimehed on metssigade küttimise mahust täitnud umbes pool
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küttimisandmete aruandest selgub, et kõige rohkem on metssigu kütitud Saaremaal, kus mahust on täidetud juba 116 protsenti. Lähiajal on oodata küttimislimiidi täitumist ka Hiiu- ja Läänemaal. Kõige tagasihoidlikumalt on kütitud Võru-, Viljandi-, Valga- ja Põlvamaal, kus limiidist on täidetud 40–55 protsenti. Mainitud maakondadest ja Tartumaalt on leitud ka enim surnud metssigu.
«Esitatud küttimistulemustest võib järeldada, et küttimiskvoodi tähtaegse täitmisega võib tekkida raskusi jahipiirkondades, kus sigade Aafrika katk on vähendanud loomade arvukust,» kõneles keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Jaanus Kala.
Küttimisstruktuurist ja -mahust kinnipidamine on vajalik selleks, et oleks võimalik langetada metssigade arvukust kiires tempos, seeläbi tagada seakatku hääbumine looduses ning vältida edasist majanduslikku kahju. Kõige olulisemaks edu saavutamise eelduseks on hea koostöö jahimeestega ning nende operatiivne info nii kütitud kui katku surnud sigade arvukuse kohta. Selle järgi saab vajadusel korrigeerida küttimismahte.
Küttimismahtude täitmist jälgib ja jahimeestele pandavat ülesannet ajakohastab keskkonnaamet koostöös keskkonnaagentuuri, keskkonnainspektsiooni ning veterinaar- ja toiduametiga. Metssigade küttimisandmete aruanded avaldatakse igas kuus keskkonnaameti kodulehel.