PRIIT TOOBAL ⟩ Väike Suure-Jaani sai hakkama, suur Põhja-Sakala pole saanud

Suure-Jaani gümnaasiumisse astumiseks esitati tänavu 56 avaldust. Foto: Marko Saarm

Suure-Jaani kooli vana õppehoone renoveerimisest – ka selle sootuks mahalammutamisest ja uue ehitamisest – on räägitud üle 20 aasta.

Olen ka ise Suure-Jaani koolis 12 aastat õppinud ja pärast lõpetamist veidi üle aasta huvijuhina töötanud. See oli ligi 25 aastat tagasi. Meenub, kuidas gümnaasiumis õppimise ajal igal kevadel päike lõõskas ja klassiruumides läppunud õhk maad võttis, aga ventilatsiooniaukudest tuli värske õhu asemel vaid tuvide ekskremente. Mäletan, kuidas tollal arutati, et suuremat sorti töid, nagu ventilatsiooni uuendamine, ei ole mõtet ette võtta, sest kohe-kohe läheb hoone ümberehitamisele ja siis tehakse ka see hädavajalik töö ära. Seniajani ei ole tehtud ja olukord klassiruumides on kevaditi sama.

Tõele au andes tuleb märkida, et vallale kuuluvas suurimas haridusasutuses on viimase 20 aasta jooksul tehtud kaks olulist investeeringut. 2005. aasta märtsis avati kauaoodatud võimla. Praeguseks on teada, et lisaks sportimisele kasutatakse seda kontserdisaalina ning lõpupidude ja kokkutulekute korraldamiseks. Sellest võimlast on saanud mitmete maakondlike ja üleriigiliste võistluste ning laagrite korraldamise meeliskoht. Peale võimla valmisid uues tiivas kolm klassiruumi, töötajate kabinetid ning seminariruum. Viimati mainitut kasutatakse nii koolitöös kui renditakse välja. Oluline on seegi, et samal ajal ehitati ümber kooli köök ja söökla.