Millal paugub väljas taas –40 kraadi väärt pakane?

Soojal talvel võib unistada lumest, aga näiteks ka põhjamaiselt karmist pakasest.

FOTO: Margus Ansu (Postimees)

Eestis on talletatud hulk isesuguseid ilmarekordeid, millest mõni on uuenenud üsna hiljuti, teised on püsinud juba aastakümneid. Riikliku ilmateenistuse ilmaprognooside osakonna juhtivsünoptik Taimi Paljak pakub Sakala küsimustele vastates välja, millal ja millise piirini võiks rekordite maailmas taas muutusi oodata.

Sakala: Eesti ametlik külmarekord on teatavasti –43,5 kraadi, mille mõõtis Jõgeva ilmajaam 1940. aasta 17. jaanuaril. Viimati alanes õhutemperatuur alla –40 1978. aasta 30. ja 31. detsembril Eesti mitmes paigas. Sellest saab kohe 37 aastat. Millal võib teie hinnangul uuesti juhtuda, et väljas paugub nii karm pakane?

Taimi Paljak: Lähema kümne aasta jooksul.

Miks te nõnda arvate?

Kui kristalselt aus olla, siis see oli esimene mõte, mis mul tekkis. Statistilise tõenäosuse järgi on võimalus olemas. Pealegi, ka enne eespool nimetatud käreda 1978. aasta lõppu oli Eestis mitu sooja talve.

Kui just meie maakeraga midagi äärmuslikult erakorralist ei juhtu, siis kui madalale võiks Eestis õhutemperatuur ideaalselt karmi talve puhul laskuda?

Kuni –45 kraadi on reaalselt võimalik, alla selle aga väga ebatõenäoline.

Kus nii suurt külma võiks oodata?

Mikroklimaatiliselt soodsate tingimustega kohtades, näiteks Jõgeval, Kuusikul või Lõuna-Eesti orgudes.

Tuletan lugejaile meelde, et õhutemperatuuri mõõdetakse kahe meetri kõrgusel õhus. Aga fikseeritakse ka eraldi lumepinna temperatuuri. Selle rekord on lausa uskumatult muljetavaldav: –50 kraadi, mis mõõdeti 1978. aasta 30. detsembril Narva ilmajaama vaatlusplatsil. Väga krõbedad olud valitsesid lumepinnal ka üsna hiljuti, 2003. aasta 11. jaanuaril, mil Jõgeva ilmajaama vaatlusplatsil mõõdeti –42 kraadi. Kas võib järeldada, et lumepinnal võib 40-kraadiline piir taas löödud saada juba mõnel järgmisel külmal talvel?

Võimalik.

Aga kui tõenäoline on –50 kraadi piiri ületamine?

Tõenäosus jääb alla 50 protsendi.

Teen siinkohal kannapöörde ja kutsun teid suvesse. Eesti soojarekord on 35,6 kraadi, mille mõõtis Võru ilmajaam 1992. aasta 11. augustil ja muidugi mõista vilus. Kuivõrd on soojarekordi uuenemine tõenäolisem võrreldes külmarekordi uuenemisega?

Tõenäosus on suurem kui uue külmarekordi puhul.

Millal võib Eesti uue soojarekordi saada?

Lähema kümne aasta jooksul, sest ka näiteks 35,7 oleks juba uus rekord.

Kui tõenäoliselt võib Eestis õhutemperatuur tõusta 40 kraadini?

Arvatavasti mitte lähema 10–20 aasta jooksul.

Aga kas edaspidi see võimalus suureneb?

Mina ei ole jätkuva temperatuuritõusu ja katastroofiteooria pooldaja.

Üks kuumarekord on meil veel, nimelt see, mida mõõdetakse maapinnal päikese käes. See on Harkus asuva Tallinna ilmajaama nimel: 60 kraadi 2006. aasta 11. juulist. Kui kuumaks võivad ilmajaamade vaatlusplatsid kõige kuumemal suvepäeval üldse kuumeneda?

Arvan, et see on juba maksimaalse lähedal neis geograafilistes tingimustes, kus Eesti asub.

Lõpetuseks nimetage palun oma isiklik arvamus: milline on kõige põnevam või erilisem ilmanumber, mida ilmajaamad on fikseerinud?

148 millimeetrit vihma 24 tunni jooksul Metsküla vaatluspostil 1972. aasta 4. juulil. Viis aastat tagasi, 2010. aasta augusti lõpus oli taas erakordselt rohke ja pidev sadu ning sajuhulk ületas tõenäoliselt taas 100 millimeetrit 24 tunni jooksul. Kuid ametlikke vaatlusi seal enam ei tehta ja fikseeritud andmed puuduvad.

Näide on väga heaks tõenduseks, et tõenäosuslikud võimalused on mõnes paigas veidi suuremad ühe või teise parameetri, nagu temperatuuri, saju või tuule äärmuspiiride ületamiseks. Kuid kus ja millal – see on vaid oletus. Statistiliselt usaldusväärsed seosed rekordite prognoosimiseks puuduvad.

    Tagasi üles