Sööme sõnu. Suhkru-Sassi saladused

Üllar Priks
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Üllar Priks / Sakala

Võiks ju arvata, et pühade ajal hakkan rasvasest seapraest, särisevatest verivorstidest, lödisevast süldist ja kõhus viitsütikuga pommiks muutuvast praekapsast jahvatama. Tühjagi! Keerame karnivooride kiuste köögipäevikul ette vähe suhkrusema lehekülje.

Ah et mida mina ka magustoitude vaaritamisest tean? Ega väga teagi, aga samas: eks ma ole neid oma viperustest pikitud eluteel ikka omajagu valmis meisterdanud. Vähe sellest, ma olen magustoite ka ise välja mõelnud.

Viieaastase marakratina leiutasin näiteks imetabase ampsu, millele panin hellitava nime hörsu. Iseenesest oli see lihtne roog: tuli ema eelmisel päeval valmistatud riisipudrule ohtralt suhkrut peale raputada ja siis kõik lusikaga armutult segi mätsida.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles