Reformierakonna ideaalne kuritegu

Marko Suurmägi

FOTO: Marko Saarm / Sakala

Neljapäeval läkitas Keskerakonna liider Edgar Savisaar peavoolumeedias töötavatele ajakirjanikele Delfi vahendusel kolm küsimust.

Esiteks. Mitu kaitsepolitsei töötajat otsisid läbi Andrus Ansipi, Kristen Michali ja nende kaasosaliste kodud, kui Silver Meikar tõstis süüdistuse, et Reformierakonna kassasse toodi tundmata päritoluga sularaha?

Teiseks. Mitu kaitsepolitseinikku otsis läbi Reformierakonna eelmise halli kardinali Rain Rosimannuse ja Keit Pentus-Rosimannuse kodud, kui tekkis kahtlus, et Autorollo pankrotipesast on jõudnud raha ka Reformierakonna veenidesse?

Ja kolmandaks. Mitu kaitsepolitseinikku tungis Reformierakonna peakorterisse, kui ilmnes, et peaministri partei kontrollitud Tallinna Sadama nõukogu juhatuse esimees ja juhatuse liige olid võtnud altkäemaksu suurusjärkudes, mis polnud Eesti elu vähegi tundvate inimeste arvates võimalik ilma parteilise katuseta?

Mina, tõenäoliselt peavoolumeedias töötav ajakirjanik, ei pidanud kaua nuputama, sest tegelikult saatis Savisaar neile küsimustele ise ka vastused kaasa. Loomulikult oli kõigi vastus null.

Küsimustega tuli ühtlasi kaasa seletuskiri, milles kirjutaja kinnitas: läbiotsimisi, vahistamisi ja uurimist pole olnud seetõttu, et Reformierakond juhib prokuratuuri ning võimuerakonda ei puututa.

Kui see nii on, siis on Reformierakond suutnud toime panna ideaalse kuriteo ja tema positsiooni on võimalik kõigutada ainult sõja või sõjalise riigipöörde abil. Kui Edgar Savisaare väide vastab tõele, pole kellelgi peale Reformierakonna kunagi lootust riigis võimule saada. Kui see partei on endale allutanud juba kaitsepolitsei ja prokuratuuri ning tõenäoliselt kohtu, on ilmselgelt tema kindlas haardes ka valimiskomisjon.

Seda väidet on Keskerakond osaliselt varemgi kinnitanud, kui on kahtluse alla seadnud e-valimiste usaldusväärsuse.

Nüüd tuleb ehk vaid leida põhjendus asjaolule, kuidas on Keskerakond suutnud Tallinnas hoida absoluutset võimu. Kas tegemist on Reformierakonna topeltmänguga ehk näilise demokraatia usaldusväärsuse saavutamiseks loovutatakse Tallinn? On ju ilmselge, et Keskerakonnal on seal kõige suurem toetus ning kui järgmistel valimistel selgub, et Keskerakond saab seal 20–30 protsenti häältest, pole see ka kõige lihtsamale inimesele usutav.

Kui Edgar Savisaare jutt peab vett, on demokraatia laev Eestist ammu lahkunud. Meil lubatakse küll valitsuse poole haukuda, aga hammustada ei saa.

Mina usun oma provintsiajakirjaniku naiivsuses endiselt, et meil on demokraatia ja õigusriik. Aga kahtlusi on ka minul. Edgar Savisaare esitatud küsimused ei ole sugugi laest võetud, sest palju segast on seoses Silver Meikari afääriga (väga sarnane lugu Priit Toobali toodud ebaseaduslike annetustega) ning õiguskaitseorganite tähelepanust on täiesti puutumata jäänud Tallinna Sadama nõukogu.Kui veel meenutada selliseid märksõnu nagu VEB fond või R-Hooldus, siis on reformierakonna endised juhid vaid nende skandaalide selgituseks rääkinud pisut kehvast mälust või siis üldse kommentaarid andmata jätnud.

Üleüldse tundub olevat selge suundumus, et kui ühes lauses mainitakse koos raha ja Reformierakonda, lahvatab sellest skandaal, aga uurimine ei vii kuhugi. Õigupoolest pole uurimist kunagi päriselt olnud. On vaid nenditud, et menetluse alustamiseks pole fakte ega alust.

Küsimus on selles, kas ühiskond kahtlustab Reformierakonda põhjendamatult, suudab too oma tegusid suurepäraselt peita või ongi ta sooritanud ideaalse kuriteo ehk allutanud kõik oma tahtele.

Tagasi üles