Ajad, mil Eesti kartulikoormad sõitsid Venemaale, võivad korduda. Tänavune põud tõi idanaabrile ikalduse ning et mugulaid napib ka meist lääne pool, on kartuli järele suur nõudlus.
Viljandimaa kartul vurab Venemaale
13. november 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sürgaveres 85 hektaril kartuleid kasvatava osaühingu Westi Kartul tegevjuht Maido Saarman ärgitab eestlasi kartulit varuma. «Usun, et kevadeks kerkib hind vähemalt kaks korda,» lausus ta.
Ennustatakse suurt hinnatõusu
Kolga-Jaani valla Eeriksaare talu peremehe Märt Laansalu sõnutsi on kartulipaanika taga halvad ilmaolud: Poola üleujutus ja Venemaa põud.
«Saagid on mujalgi Euroopas kasinad ja nõudlus seetõttu üsna suur,» nentis ta. «Mullu samal ajal müüsime söögikartuleid hulgihinnaga 1.50—2 krooni kilo, aga tänavu 2.50—3 krooniga. Kindlasti tõuseb hind veelgi.»
Laansalu müüb osa saagist idanaabritele esimest korda, esialgu on sinna läinud saja tonni ringis. «Tundub, et Vene suhted on soojenemas ja toimub nostalgiline lähenemine,» lausus ta.
Maido Saarman viib kartulit Venemaale neljandat aastat, tänavu on sinna jõudnud 200 tonni. «Eestlane eelistab keskmist ja väiksemat kartulit, aga seal tahetakse suuri muredaid mugulaid, mida saab praadida.»
Märt Laansalu ütlemist mööda ostavad vahendajad kartuli siinse turuhinnaga ja talunikud seega võõrsile müümisest erilist kasu ei saa. Tema sõnul on tegemist pigem oma kauba reklaamimise ja turu kompamisega tuleviku tarbeks.
Kartul ei pruugi kevadeni säilida
Ka Eestis polnud põua tõttu saak kõige parem: Eeriksaarel saadi kartuleid mullusest koguni neljandiku võrra vähem.
Mittetulundusühingu Eesti Kartul juhatuse esimees ja kartulikasvataja Kalle Hamburg rääkis, et kui eelmistel aastatel on Eesti kartulit eksporditud ülivähe, siis tänavu tuntakse selle vastu huvi isegi Lätis.
Vastemõisa kartulikasvataja Tiit Sassiad on tänavu oma toodangut müünud nii Venemaale, Poola, Soome kui Taani. Eriti üllatavaks pidas ta seda, et kartulit tahetakse Poolas. «Varasematel aastatel, kui panide juures oli hea saak, ei tahtnud nad mujalt mugulatki, tõid hoopis oma kartuli siia ja lõid hinna alla,» meenutas Sassiad.
Märt Laansalu hinnangu kohaselt kartuli hind teatud piirist siiski üle ei lähe. «15 kroonini kilost see ei kerki. Inimeste taluvusel on piirid. Vastasel korral pannakse poekorvi näiteks riisi ja pastatooteid,» arvas Laansalu.
Kuigi praegu on kasulik talvevarusid soetada, soovitas Kalle Hamburg olla seejuures tähelepanelik. «Et lehemädanik end tänavu väga tõsiselt ei näidanud, jättis osa kasvatajaid viimased pritsimised tegemata. Seetõttu on turul palju pruunmädanikuga kartulit, mis ei pruugi kevadeni säilida.»
KARTUL
Kartulikasvatus elavnes Eestis 1870. aastatel tänu Tallinna—Peterburi raudtee valmimisele ning piirituseajamisele.
• Esimese maailmasõjani müüdi kartulit Eestist väljapoole keskmiselt 47 000 tonni aastas, sellest 85 protsenti Peterburi.
• XX sajandi algul kasvatati kartulit Eestis 70 000 — 80 000 hektaril ehk ligi neljandikul kogu põllumaast.
• Kartuli tootmises ühe elaniku kohta oli Eesti maailmas esikohal. 1940. aastaks suurenes kartuli kasvupind 83 200 hektarini.
Allikas: www.talukartul.ee