Sööme sõnu. Isad ja pojad

Pidulikud rammumehe võikud Foto: Üllar Priks / Sakala

Lapsena ei antud mulle kunagi lihtsalt niisama taskuraha. See tuli alati välja teenida. Kas koristasin tube, rohisin aias mõne peenra või tegin küülikupuurid puhtaks. Sedasi maitses ka teenitud kopikate eest ostetud plombiirinatuke eriti hästi. Väljateenitult.

Kui teinekord polnud kodus vaja midagi teha, aga ikka tuli hirmus magusaisu peale, joonistasin mänguajalehti ja müüsin need isale maha. Vildikatega maalitud neljaleheküljeline Edasi maksis 20 kopikat ja tõi oma jaburate lasteuudistega isale üksiti naeratuse näole.

Isa oli mul kuldsete kätega mees. Seniajani on, aga tervis ei lase tal enam liiga agaraks minna. Tema elutööd meenutab oma kätega ehitatud maja, milles isegi suur osa mööblist on ise valmis nikerdatud.