Toimetulekupiir võib tõusta

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetulekutoetust on õigus saada neil, kelle kuu netosissetulek jääb pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist alla toimetulekumäära.
Toimetulekutoetust on õigus saada neil, kelle kuu netosissetulek jääb pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist alla toimetulekumäära. Foto: Peeter Kümmel

Valitsusliidu eestseisus otsustas eile toetada tuleva aasta riigieelarve eelnõus toimetulekupiiri tõstmist 1000 kroonilt 1200-le.


Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikasekretär Margus Tsahkna ütles, et koalitsiooni eestseisus otsustas toetada Eestimaa Roheliste esitatud muudatusettepanekut, mille järgi toimetulekutoetuse suurendamiseks vajalikud kulud kaetaks valitsuse reservist. See nõuab tema jutu järgi tuleva aasta eelarvest 64 miljonit krooni lisaraha.

Parlamendi rahanduskomisjoni reformierakondlasest esimees Taavi Rõivas rääkis samuti, et koalitsiooni eestseisus tegi põhimõttelise otsuse toimetulekupiiri tõstmist toetada. «Usun, et ka komisjonis ei teki teistsuguseid arvamusi,» lausus ta.

Toetuse jagamise kord

Rahanduskomisjon arutab riigieelarve eelnõu muudatuse ettepanekuid täna. Järgmise nädala kolmapäeval peaks eelnõu jõudma riigikogus teisele lugemisele.

Toimetulekutoetust on seaduse järgi õigus saada inimestel või peredel, kelle kuu netosissetulek jääb pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist alla toimetulekumäära, mille parlament kehtestab üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele igaks aastaks riigieelarvega.

Pere teise ja iga järgmise liikme toimetulekupiir on sellest 80 protsenti.

Nagu ütles reformierakondlasest sotsiaalminister Hanno Pevkur oktoobri lõpul, taotles ta riigieelarve koostamise käigus, et toimetulekumäära suurendataks 1200 kroonile, kuid paraku jäi taotlus rahuldamata.

Saajate arv on kasvanud

Senises eelnõus on omavalitsustele toimetulekutoetuse ja täiendava sotsiaaltoetuse kuludeks ette nähtud 22,37 miljonit eurot ehk 350 miljonit krooni — sama palju kui sel aastal.

Eelnõu seletuskirja järgi on toimetulekutoetuse taotlejate arv tänavu kasvanud: esimesel poolaastal rahuldati 2,8 korda rohkem taotlusi kui möödunud aastal samal ajal.

Toetuste maksmiseks kulus poole aastaga 10,93 miljonit eurot ehk 171 miljonit krooni, kuna mullu läks toetusteks 11,57 miljonit eurot ehk 181 miljonit krooni ning aasta varem 5,82 miljonit eurot ehk 91 miljonit krooni.

Õiguskantsler Indrek Teder on alustanud menetlust kontrollimaks, kas kehtiv toimetulekupiiri ja sellest lähtudes makstava toimetulekutoetuse määramise kord on põhiseadusega kooskõlas.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles