Ära usu muinasjuttu

Sirle Blumberg

FOTO: Jaanus Lensment / Postimees

KUI EESTI KESKMINE palk on 1082 eurot, siis välismaale tööle mineku korral saab teise ja paremal juhul kolmandagi palga pealekauba. See (muinas)jutt piiritagustest piimajõgedest ja pudrumägedest kuskil Põhja-Soomes või Norra mägedes on levinud aastaid, ometi ei ole ma neid rikkaid Kalevipoegi kohanud Tallinnas, Viljandis, Mõisakülas ega ka mujal Eestis. Küll aga saame igal aastal 500–600 telefonikõnet välismaal töötamise asjus. Enamik neist on seotud palga kättesaamise raskuste, ebanormaalsete elamistingimuste või muude tööandja lubaduste murdmisega.

Tellijale

Asi ei ole selles, et neid kõnesid oleks palju. Vastupidi, enamik välisriigis töötanud ja petta saanud inimesi ei julge üldse kellegi poole pöörduda, mis tähendab, et tegelikult on probleem palju suurem.

Välismaale minnakse tööle ikka olude sunnil, kui kodumaal on palk väike või pole seda sootuks. Parema toimetuleku lootuses haaratakse kinni esimesest võimalusest ja sõidetakse tööle tundmatusse. Erialast ettevalmistust ja keeleoskust ei peeta oluliseks.

Tagasi üles