Loodusemehed ennustavad sooja septembrit ja karmi talve

Loodusemees ja ilmatark, Soomaal elav Kuusekäära talu peremees Indrek Hein usub, et kuiva ja ilusat ilma võib jaguda veel poolteiseks kuuks.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Loodusemees ja ilmatark Indrek Hein ja ornitoloog Jaanus Aua usuvad, et oodata on vananaistesuve, aga talv tuleb karm.

«Nüüd augustis läks täiskuu faasi mõju all kuivale, seega võib kuiva ja ilusat ilma olla veel kuni poolteist kuud,» rääkis Indrek Hein. «Pikaajalised vaatlused on näidanud, et kui augusti alguses on paar nädalat kuiva kuuma ja enne seda ei ole õiget suve olnud, järgneb karm talv. Külm võib saabuda järsku, juba oktoobri keskel.»

Linnud pesitsevad hilja

Umbes samasuguseid prognoose teeb ornitoloog Jaanus Aua, aga lähtekohad on tal sootuks teised.

«Pikemale soojaperioodile lähiajal viitab paljude liikide, näiteks koduvarblase, kanepilinnu ja sinikael-pardi tavatult hiline pesitsemine. Paljude linnuliikide liikumine koondumiskohtadesse või talvitusalade poole peaaegu seisab või on väikse intensiivsusega, huvitavaid märke on aga teisigi,» ütles ornitoloog.

Jaanus Aua sõnutsi on looduses kõik alalises liikumises ja enam-vähem tasakaalus, seega võib loetavaid märke arvesse võttes eeldada, et tulekul on soe ja ilus september.

«Ilmselt saabki tänavu vananaistekuu olema aasta ilusaim. Klassikalist rannailma ei tule, küll aga võib juhtuda, et juba oktoobris katab maad esimene lumi,» lausus ta.

Karksi kandi mesinik Antu Rohtla tõdes, et mesilased koguvad taruvaiku rohkem kui muidu. «Tavaliselt on nii, et kui nad kõiki pragusid kõvasti taruvaiguga kinni asuvad panema, on oodata keskmisest krõbedamat talve. Tõsi, millal see suurem pakane tuleb, ei oska öelda mina ega tõenäoliselt nemadki.»

Kas pelgalt hiromantia?

Jaanus Aua sõnul loodus ei teeskle, vaid lihtsalt on ning just seetõttu on võimalik toimuvaid protsesse jälgides saada aimu, missuguseks võib kujuneda järgmiste kuude ilm.

«Läinud talve eel oli selle soojusest märke juba varem: näiteks rasvatihased ei võtnud ette oma tavapärast rännakut traditsioonilistele talvitusaladele Lääne-Euroopasse. Loodus on olemuselt ääretult ratsionaalne – milleks kulutada asjatult energiat, kui hakkama saab ka oluliselt lähemal,» selgitas Aua.

Ta tuletas meelde, et ehkki märts oli harilikust märksa soojem, ei olnud tavapäraseid suuri värvuliste rändelaineid märgata. «Et nad saabusid Eestisse tasahilju, peaaegu märkamatult, rääkis see selget keelt, et tulemas on vinduv kevad,» märkis Jaanus Aua.

Ornitoloog Olav Renno ütles, et ehkki pääsukesed hakkavad paljudes kohtades teist korda pesa tegema ning ka toonekured ei kipu veel minema, ei ole see kindel märk soojast suve teisest poolest.

«Lindude järgi on ilma raske ennustada ning see kipub jääma rohkem hiromantia valdkonda,» lausus ta. «See, et pääsukesed teise pesakonna teevad, on tavaline. Enamasti juhtub see siiski juuli esimesel poolel, vahel on ka kolmas veel augustis olnud, aga siis jäädakse pahatihti äralennuga hiljaks. Nad hakkavad uut pesakonda tegema siis, kui neile tundub, et ilma poolest on võimalik pojad üles kasvatada, aga ka nemad eksivad.»

Tagasi üles