Gazebo: ma olen italo-disko paavst

Gazebo ehk Paul Mazzolini valmistab ette uut plaati, mis tuleb sisult vana hea. Viljandis oli üks tema soove proovida Eesti maasikaid. Esialgu leppis ta betoonmaasikaga, kuid hiljem sai ka ehtsaid proovida ja jäi väga rahule. Foto: Marko Saarm / Sakala

Gazebo on kohustuslik nimi kaheksakümnendatest aastatest. Ilma tema italo-disko lugudeta ei möödunud selle kümnendi keskel Euroopas ainsatki pidu.

Viljandisse saabus Gazebo esinema Italofestile. Oma kinnitust mööda proovib ta sättida sedasi, et nädalas üle ühe kontserdi anda ei tuleks. Italo-disko on retroihaluses maailmas teatud ringkondades endiselt kuum ja Gazebot ei ole samuti unustatud. Üsna tihti annab ta kontserte Venemaal, kuid on teretulnud ka paljudes Vahemere-äärsetes kuurordiklubides.

Gazebo nime taga on 55-aastane Paul Mazzolini. Laupäeva ennelõunal surub Grand Hotel Viljandi restoranis mu kätt veidi luitunud tumedas T-särgis elavaloomuline lõunamaa mees. Gazebo räägib suurepärast inglise keelt. Ta on sündinud Liibanonis Beirutis, isaks Itaalia diplomaat ja emaks ameeriklannast lauljatar. Räägitakse, et kitarri õppis ta mängima kümneaastasena, et avaldada muljet sakslannast klassiõele. Tema leivanumbreid kuulates on seda muidugi raske uskuda, aga muusikaline karjäär kulges tal läbi džässi, roki ja pungi, kuni ta kohtas Roomas produtsent Paul Micionit.