Juhtkiri: Kes valib maja?

Foto: Elmo Riig / Sakala

Eelmisel nädalal valmis valitsusel järgmise aasta riigieelarve kava, milles hariduse osa suurenes kõige enam. Just selle valdkonna on riik kuulutanud tuleva aasta prioriteediks. Varem on sama sõnastust kasutanud haridusministeerium, rääkides Viljandisse loodavast riigigümnaasiumist.

Teekonda uue kooli poole on peetud sõltuvalt vaatenurgast, ootustest ja hirmudest küll tormakaks, küll pikaldaseks, ent küllap on kõik asjaosalised ühte meelt: volikogu otsus lükata riigigümnaasiumi avamine aasta võrra edasi on õige.

Suve algul selgus, et võidetud lisaaeg on kuri kuluma. Ettevõtmist veavad kolm institutsiooni: Viljandi linnavalitsus, haridusministeerium ja Riigi Kinnisvara aktsiaselts. Ehkki tegu pole valmiga «Luik, haug ja vähk» ning siht on kõigil üks, võtab asjade kooskõlastamine aega. Pealegi nõuab hea tava, et aru peetaks ka kohaliku kogukonnaga. Kui hästi või halvasti viimati mainitu korda läks, on iseküsimus. Praegu on lood jõudnud sinnamaale, et ettevõtmise õnnestumine on jäänud asjatundjate hooleks ja rahva hääl asjade kulgu enam eriti palju ei mõjuta.
Nüüd peavad vastutama kõik kolm asjaosalist.

Kindlaim viis kogukonda rahuldava tulemuseni jõudmiseks on pidada kinni kokkulepitust. Näiteks ütles linnapea kevadel volikogu ees, et uuele koolihoonele korraldatakse arhitektuurikonkurss. Paraku napib selleks aega ning nii kaalub linnavõim varianti pöörduda eskiisprojekti saamiseks kolme arhitektuuribüroo poole.

Kindlasti pakub see laiema valiku kui riigihankel odavaima pakkumise teinud arhitekti töö vastuvõtmine, kuid pole siiski enam sama, mis kevadel lubati.

Enneaegu halada pole kummatigi põhjust, sest Viljandis on varnast võtta ka näiteid, et avalik konkurss ja lennukad eskiisprojektid pole andnud loodetud tulemust. Valitud büroodega otse suheldes on võimalik täpselt läbi rääkida, mida linn projektilt eeldab, ja arutada nõudmiste täitmise võimalusi. Loomevõistlused võivad küll anda kunstipäraseid nägemusi, ent tegelikkus osutub pahatihti teistsuguseks.