Kümme aastat, kümme muutust meie elus

, Euroopa Komisjoi Eesti esinduse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hannes Rumm
Hannes Rumm Foto: Peeter Langovits

ET KÜMME AASTAT tagasi 1. mail sai Eestist ametlikult Euroopa Liidu liige, on paras aeg teha väike rehnutt teemal, mida me selle ajaga võitnud ja kaotanud oleme. Teades, missugust kirge tunnevad eestlased edetabelite vastu, pakun välja meie Euroopa Liidus elatud aja muutuste esikümne.

Esiteks: eurotoetused. Minu kogemuse kohaselt teavad eestlased mis tahes Maarjamaa otsas kõige paremini seda, kus ja kuidas niinimetatud euroraha nende elu on mõjutanud. See on ka mõistetav – on ju viimaste aastate riigieelarvest ligi 15 protsenti tulnud ühisest Euroopa katlast ning kõige erinevamate projektide elujärge parandavat mõju on tunda nii Tallinnas, Narvas kui Kalanas. Nõnda pole midagi imestada, et koos Läti ja Leeduga oleme Ida-Euroopas edukaimad eurotoetuste kasutajad.

Teiseks: ühtne turg. Kahjuks on meie ühiskonnas palju vähem teadvustatud, et Euroopa Liidu liikmeks olek on taganud Eesti ettevõtetele piiranguteta juurdepääsu maailma kõige suurema ostuvõimega turule, kus tegutseb üle 500 miljoni tarbija. Statistika näitab veenvalt, et alates ühinemisest on Eesti toodete müük Euroopa Liitu tunduvalt kasvanud, ületades 70 protsenti. Parem ligipääs ühtsele turule on kiirendanud majanduse arengut ja suurendanud elanike heaolu kindlasti rohkem kui eurotoetused.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles