Mulk ütlep vällä: Nutielu valu ja võlu

Kalle Gaston
, esimõtlei
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalle Gaston
Kalle Gaston Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Ildaaigu potsat miu e-postkasti elektrevirma kiri, kos anti tääda, et na tuleve miu manu ja vaheteve elektrelugeje uvve, kaugestloeteve vastu. Ma eitusi peris ärä – alle sii olli, ku kõneldi nende uute lugejide võimaligest ädädest nigu elektromagnetkiirgus ja kundede järgi nuhkmine. Sis akassi ma pakilt ennest uvveste teemage kurssi viima.

Tulli välla, et ümmerringi om palludel sii aparaat joba olemen. Üits tuttav, kes viil mineve keväde asjale vastu oll, ütel: «Jõvvat sa kigege sõdide. Varemp või illemp saave na oma tahtmise iki, ja mugav om ju kah – ei pia kik aig esi elektrenumbrit saatme. A kiirgust om nii või naa kik kotusse täüs, mis sii üits manu sis ärä ei ole.»

Sii, et näiduandmise orjusest valla saap, om muduki ää, mõtli mia, aga muid asju piap lähembelt uurme. Elektrevirma kodulehe päält sai ma sis tääda, et egä sedä kiirgust uvve massinage kuigipallu ei tulegi, sest elektrekulutemise andme lääve samu raate pidi, kust elekter tulep.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles