Jaak Allik: Teerull pole haridusreformi elluviimiseks parim vahend

Jaak Allik Foto: Peeter Kümmel / Sakala

VILJANDI haridusvõrgu ümberkorraldamise eelnõu ilmus 20. aprillil volikogu liikmete arvutitesse sisuliselt samasugusena, nagu selle oli kaks kuud tagasi esitanud komisjon, kuhu ei kuulunud ühtegi praegu hariduses tegevat inimest.

Vahepeal toimunud diskussioon oli osutunud näiliseks, sest millegagi räägitust polnud arvestatud. Seetõttu pole midagi imestada, et volikogu hariduskomisjoni koosolekul viibinud kuuest liikmest neli eelnõu esitatud kujul ei toetanud.

Kahe nii-öelda delegeeritud hääle abil jõuti tulemuseni 4:4 ja otsus jäigi vastu võtmata. Kõnealuselt koosolekult puudus komisjoni esimees Margit Karu.

PÄEV ENNE volikogu istungit saadeti volikogu liikmeile nimetatud eelnõu muudetud lisad, milles reformi tähtaega oli aasta võrra edasi nihutatud. Et ühe aastaga maja ja selle sisu valmis ei jõuta, oli selleks ajaks siililegi selge. Just kiirustamine oligi üks peamine etteheide, mida reformi aruteludel tehti.

Hariduskomisjoni nimel volikogus esinenud Heiki Raudla tunnistas, et tähtaja muutusest tulenevate sisuliste küsimuste läbiarutamise järel oleks hääletus komisjonis võinud teistsuguseks kujuneda. Seda tõdes ka Kodune Viljandi ning toetas istungil ainult gümnaasiumiklassidega kooli loomist ja hääletas samuti reformi aastaks edasilükkamise poolt.

Peale selle oli meie ettepanek käivitada ühisgümnaasium 2012. aastal üksnes kahe esimese õppeaasta ulatuses, mis tähendaks riigieksamiteks valmistuvatele abituuriumiklassidele võimalust lõpetada nende 2010. aasta sügisel valitud kool. Ühtlasi tähendaks see praeguste Viljandi gümnaasiumide edasikestmist veel vähemalt kolm aastat.

LISAKS soovisime ühe kõiki vanuseastmeid hõlmava ja klassipõhise õppega keskkooli säilitamise võimalust Viljandis.

Meil pole midagi selle vastu, et ehitada uus hoone, arvestades kuni 230 ühes lennus õppiva noorega. Kuid et riigigümnaasium tuleb seaduse järgi komplekteerida üleriigiliselt, siis uue kooli edu korral võib selle lävend kujuneda nii kõrgeks, et tekib probleeme meie enda laste haridustee jätkamisega.

Kindlasti leidub neidki õpilasi ja lapsevanemaid, kes eelistaksid traditsioonilisemat hariduskorraldust (arvestades võimalusega, et mõningaid lisaerialasid võivad nad valida ka uuest gümnaasiumist).

TEGELIKULT ei tea keegi, milliseks olukord ületuleval aastal kujuneb. Seepärast tegime ettepaneku otsustada alternatiivse võimaluse säilimise üle Viljandi gümnaasiumihariduses 2012. aasta kevadel gümnaasiumiklasside komplekteerimise tulemuste alusel. Las valivad õpilased ise, jalgadega. Milleks teha neist jälle ühe lauaga löödud sunnismaised?

Kui ühel linna gümnaasiumil õnnestub kümnenda klassi õpilastest komplekteerida kaks paralleelklassi, võiks ta keskkoolina edasi tegutseda. Loodav ühisgümnaasium suudaks alustada ka nelja-viie paralleeliga. Kui ta tubli on, küll ta kasvab.

MIS AGA PEAASI: volikogu istungil ilmnes, et linna juhtkonnal puudub soov jõuda reformi asjus haridustöötajatega konsensuseni. Meie arvates oleks see praegu juba täiesti võimalik.

Nii tegimegi ettepaneku eelnõu arutamine katkestada ja hariduskomisjonis juba uus etapiviisiline tegevuskava selgeks vaielda. Selle asemel aga läks volikogu enamus jämedale volikogu töökorra rikkumisele.

Paragrahvis 18 on selgesti sätestatud: «Volikogu liikmed, komisjonid, fraktsioonid ja linnavalitsus esitavad oma seisukohad eelnõu kohta, vajaduse korral ka ettepanekud eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks muutmiseks hiljemalt komisjoni koosolekul.»

VOLIKOGU esimees tugines töökorra paragrahvile 54, mis nõuab enne küsimuse lõpphääletusele panekut kõigi eelnõu osas esitatud kirjalike parandusettepanekute läbihääletamist.

Niisugune nõue on ka loomulik, kuid see ei tühista paragrahvi 18 mõtet, et sisuliste muudatuste korral on ikkagi vajalik komisjoni seisukoht ning selle saamiseks tuleks eelnõu lugemine enne lõpphääletust katkestada.

Praegune käsitlus muudab volikogu komisjonide töö lausa mõttetuks. Mis siis imestada, kui nende kokkusaamisel on kvoorumiga raskusi.

Et eelnõu lisana esitatud tegevuskava oli kiirustades ilmselt vigane saanud, otsustati see eelnõust eemaldada ning reformi tegelikult reguleeriv dokument üldse volikogu (ja hariduskomisjoni) otsustusõigusest välja jätta.

OPOSITSIOONIST teerulliga üle sõites ja omaenese töökorda sisuliselt prügikasti saates lõi volikogu enamus ohtliku pretsedendi, mis praegu koalitsiooni kuuluvatele jõududele kunagi kätte võib maksta. See on poliitilise kultuuri aabitsatõde, mis Viljandi valitsejaile veel pärale pole jõudnud.

Otsustati jätkata põhimõttel «Kel jõud, sel õigus» ja vaid omaenese tarkusele tuginedes. Teerull võib volikogu juhtimisel küll efektiivne olla, kuid haridusreformi elluviimiseks pole see kindlasti kõige otstarbekam tööriist.

Meie kõigi ühiseks lootuseks jääb, et kavandatav reform viiakse ellu nii, et see Viljandi gümnaasiumiharidusele vaid kasuks tuleb.