Randel Länts: Võim tegutseb oma huvides

Randel Länts Foto: Elmo Riig / Sakala

OLEN OLNUD poliitikas nüüd juba üle kümne aasta, viimased neli aastat riigi tasemel. Olen näinud ka poliitikategemise telgitaguseid.

Selge, et igal tegemisel on oma köögipool, millest teavad üksnes asjaosalised. Pahatihti on nii aga nii, et üldsuse eest  ei jää varjatuks üksnes puhttehniline asjaajamine, vaid ka sisulised ja avatud arutelu nõudvad küsimused. Sellised juhud tekitavad küll spekulatsioone, kuid enamasti sumbuvad need kantseliitlikesse kommentaaridesse või üleolevatesse kõiketeadvatesse muietesse.

OTSUSTASIN eelmisel aastal kandideerida Viljandi volikogusse siirast soovist kodulinna heaks midagi ära teha. Enne kampaania algust kohtusin toonaste linnajuhtide ja maavanemaga, et ennast siinse olukorraga kurssi viia ning teada saada, millised on minu võimalused kodulinna arengus kaasa rääkida.

Kõik Reformierakonda ning Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluvad poliitikud, ainult ühe erandiga, kõnelesid mulle sellest, kuidas valimisliidu Kodune Viljandi nimekirjas on nii- ja naasugused inimesed ning kuidas osaga neist on koostöö välistatud. Alati lisati ka, et kui sotsiaaldemokraadid oleksid ikka oma nime all välja tulnud, oleks nad kindlasti linnajuhtimisse kaasatud.

VALIMISKAMPAANIA algul polnud mul aimugi, et Viljandi poliitiline elu on nii korporatiivne, läbipõimunud ärihuvidega, räpane ja küüniline. Tõsi, olin mõndagi kuulnud, kuid keeldusin sisimas uskumast, et asi sedavõrd hull on.

Peagi hakkas meie nimekirjast inimesi välja pudema: kes hüppas üle teise nimekirja, kes ei soovinud üldse kandideerida. Ringlesid jutud, et Reformierakonda kuuluvad linna tipp-poliitikud olid nendega ükshaaval tõsiselt vestelnud, selgitades ühel või teisel pool kandideerimise plusse ja miinuseid ning tumedaid väljavaateid, juhul kui nad otsustavad nende soovitusi eirata.

Säärased jutud jäid küll mulle kõrvu, ent pidasin tähtsamaks valimiskampaaniale keskenduda.

ET VALIMISED võidab Reformierakond, sai selgeks juba nimekirjade avaldamise hetkel — selle erakonna nimekiri oli pikim ja suurima potentsiaaliga. Küsimus oli, kui palju hääli saavad ülejäänud ja milliseks kujuneb volikogu kohtade jaotus.

Tunnistan ausalt, et valimisõhtul olin ma löödud mees, hoolimata sellest et minu tulemus andis põhjust rõõmu tunda. Mul oli kahju linnast ja siinsest rahvast.

Algusest peale näitasid kõik märgid, et jätkab sama kooslus ja sellega käib kaasas nii võimu kui äri stagneerumine. Kusjuures viimati nimetatu puhul seisneb paradoks  selles, et hoolimata parempoolsetest linnajuhtidest, pole linnas vabast konkurentsist juttugi.

Vaadake ainult, kellele kuuluvad mitmesuguseid arendus- ja parandustöid tegevad ettevõtted. Konkurentsi on aga tarvis just tarbijatele ehk linnakodanikele, et neile oleks tagatud parim kvaliteet parima hinnaga.

HEITES NÜÜD pilgu sellele poolaastale, mil linnavolikogu oma ülesandeid on täitnud, ning võrreldes tehtut koalitsiooni juhtiverakonna valimislubadustega, jääb vaid üle küsida: kas tegemist on ebakompetentsete juhtide või lihtsalt küüniliste valetajatega? Ma isegi tea, kumb nende kahest variandist hullem on. Selgitan oma avaldust.

Reformierakond rääkis oma kampaanias, kui tugevatel jalgadel seisab linnaeelarve. Ometi tehti kohe esimeste volikogu koosolekutega suuri kärpeid veel jooksva aasta kulutustes. Vastuolu kampaanias räägituga põhjendati sellega, et kolmanda kvartali majandusnäitajaid ei olnud käes ja raske oli öelda, milliseks olukord kujuneb.

Samas oli vabariigi valitsus juba enne drastiliselt kulusid vähendanud ja ülemaailmne majanduskriis oli kestnud peaaegu kaks aastat. Linna töötute arv oli kasvanud viimase kümne kuu jooksul kaks korda ja jõudnud vahetult enne valimisi 1000-ni. Ei pea olema Einstein, et mõista töötuse kasvu ja tulumaksulaekumise vähenemise seost. Eeldan, et seda tarkust jagati ka Leningradi parteikoolis.

LISAN VEEL tõiga, et Riigi Kinnisvara aktsiaseltsiga koostöös renoveeritud Jakobsoni ja maagümnaasium tuleb arvestada linna üldise võlakoormuse hulka, mis kahandab tunduvalt investeerimisvõimalusi tulevikus.

Koos eelmainitud koolidesse tehtud investeeringutega küünib Viljandi võlakoormus arvestuslikult 70 protsendini, soovituslik määr on aga 60 protsenti. Linnajuhid, selle asemel et tunnistada viga, süüdistavad keskvalitsust ja otsivad võimalust tasakaaluarvestuse kriteeriume muuta. Jõudu neile selleks!

Kodune Viljandi juhtis sellele asjaolule tähelepanu juba suvel, kuid keda huvitab marginaalse opositsiooni köhimine. Murelikuks teeb olukorra see, et lähiajal ei ole majandusliku olukorra paranemist märgata, pigem vastupidi. Paraku pole kuulnud ühtegi plaani, kuidas ettevõtlust edendada, selle kaudu töökohti luua ja töötust vähendada ning linnaeelarve uuesti jätkusuutlikuks saada.

REFORMIERAKOND kuulutas oma kampaaniamaterjalides, et pensionäride sõidusoodustused jäävad alles. Esimeste volikogu istungitega tehti aga korrad ümber ja pensionäride sõidusoodustused vähenesid märgatavalt.

Reformierakond lubas, et Viljandisse ei looda puhast gümnaasiumi ja jääb kehtima praegune koolivõrk. Veebruaris plahvatas aga pommuudis, et haridus- ja teadusministeeriumiga on kõik kokku lepitud ning koolivõrk tehakse ümber nii, et linna jääb üks gümnaasium.

Koolireformi kava juures on eriti hämmastav, et loodava riigigümnaasiumi rahastamise soovib haridusministeerium panna omavalitsuste õlule. Just sellise ettepaneku tegi ministeerium riigikogu kultuurikomisjoni istungil kõnealuse teema arutelul ja see on igati vastuolus riigigümnaasiumi ideega.

Jutt, et koolireform on olnud arutlusel ja ettevalmistamisel juba aastaid, kõlab kuidagi õõnsalt, arvestades, et vahepeal on kulutatud ligi 100 miljonit krooni maksumaksja raha eelmises lõigus mainitud gümnaasiumide renoveerimiseks.

KÜLL AGA ei ole jäetud kasutamata võimalust otseselt või kaudselt oma tegemisi toetada. Lööge vaid lahti 2010. aasta eelarve ning heitke pilk seltside ja ürituste rahastamisele. Kusjuures osa eraldisi on tehtud ettevõtmistele, mille tarvis oli esitatud taotlus kuid pärast tähtaega. Üks niisugune näide on Mulgi kross.

No võimulolekust peab ju mingit kasu kah olema!

MIS EDASI?

Järgmiste valimisteni on küll päris palju aega ning linnavalitsemise ausamaks ja läbipaistvamaks muutmise võimalust tuleb veel oodata. Kui aga midagi ei saa teha otse, tuleb seda korraldada ümber nurga.

Olen võtnud oma missiooniks linnavalitsuse hämaravõitu tehingutest ja ebakompetentsusest edaspidigi juttu teha, sest juba nõukaajal, ja seda peaksid rajoonikomitee taustaga linnajuhid teadma, käisid kahtluste kütkes inimesed ringi, käsi taskus rusikas. Teame, et ükskord peab tõde tõusma ja vale vajuma.