Liis Rull on seitsmeaastane Viiratsi tüdruk, kes käib Männimäe lasteaias. Mõnikord on ta haige ja peab kodus olema. Ka siis pole Liisil kunagi igav, sest ta kirjutab jutte ja joonistab.
Seitsmeaastane Liis Rull on osav võlujutumeister
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahe ja poole aastaselt tundis tüdruk juba kõiki tähti ja viieselt luges soravalt.
Hiljuti tuli Liis Viiratsi raamatukogust ja kurtis, et pärast seda, kui «Peeter Paan» on läbi loetud, polegi seal enam midagi sobivat lugeda.
Sama palju kui lugemisest, tunneb Liis mõnu kirjutamisest. Liis ütleb, et kui ta rahulikult mõtleb, siis tulevad talle igasugused mõtted pähe. Liis kirjutab otse peast ja pärast oma lauseid ümber ei tee. Ka rasked tähed: K, P, T ja G, B, D on tal selged ning vigu lipsab sisse haruharva.
Kui Liisil on jutt alles pooleli, siis ei tohi seda keegi lugeda. Mitte enne, kui see on päris valmis.
Tüdruk kirjutab trükitähtedega. See ei lähe väga kiiresti. Mõnel päeval kirjutab Liis kolm lauset, teisel päeval neli lauset. Aga jutu mõte ei kao peast kuhugi. Vahepeal joonistab Liis lausete kõrvale pilte. Nii on kirjutamise töö lõbusam.
Väike kirjanik mõistab oma lugudesse niisuguseid tegelasi välja mõelda, keda mitte kusagil ei kohta. Kas teie olete midagi kuulnud Kohvri-Kiirest või aastaaja-ametnikest? Ei ole? Siis peate küll Liisi jutte lugema! Näiteks laisast kuningapojast Aadust ja Kohvri-Kiirest või juttu sellest, miks jäi tänavuaastane kevad hiljaks.
LIISI KIRJUTISI
Kuningapoeg ja võlukohver
Oli kord üks kuningapoeg Aadu, aga ta oli hirmus-hirmus laisk. Kui keegi talle «laisk» ütles, siis ta lihtsalt norskas vastuseks. Aga kord vedas tal hirmsasti viltu.
Hommikul oli tal selg kange ja ta ei saanud sõba silmale. Aga lõunal nägi ta, et tema kohvrist ronis mingi asi välja ja tõusis õhku ja lausus: «Aadu! Aeg on midagi teha!»
«Mida? Kes sa oled? Mis sa siin teed?» küsis Aadu.
«Ma olen Kohvri-Kiir. Aadu, sa pead midagi tegema, mitte logelema!»
Aadu vastas: «Ah suva! Soojas voodis on nii hea pikutada. Mis ma ikka tööd teen!» Ja ta komberdas voodisse tagasi.
Seal magas Aadu ainult 10 minutit. Siis hakkas mustus teda piinama ning ässitama vanni ja tööle.
Ja siis Aadu läks vanni ja tööle ja oli väga tubli.
Kevade tulek
Oli viimane talvepäev, Kevad magas. Kuningas Talv istus oma troonil. Ja järsku ta märkas, et troon hakkas sulama. Ning mis kõige hullem: tema, ta alamad, hobud ja kogu riik!
Kevadet olid aga tulnud äratama linnud. Pasknäärid olid leidnud lehepasuna ja puhusid. Varblased toksisid ja varesed panid tule põlema.
Siis Kevad ärkas. «Oi, sõbrad! Kas ma magasin sisse!»
«Jah, jah!» kisasid linnud.
Kevad lausus: «Aa, ma hakkan siis asju pakkima!»
Ja ta otsis koti välja. Sinna lendasid vaibad, padjad, lauad, kahvlid, lehevärvid ja päike. Aga Kevade troon ei mahtunud! Appi tulid linnud ja loomad. Nende jõuga sai troon, plumps, sisse. Kevad tänas kõiki linde-loomi südamlikult abi eest ja jooksis tulistjalu Aastaajaplatsile.
Seal ootasid teda vihased aastaaja-ametnikud. Nad olid nii vihased, et karjusid: «Marss, koju!»
Kevad kõmpiski nukralt tagasi.
Koduteel aga mõtles: «Ma mängin õige aastaaja-ametnikele vembu! Mul on ju värvid. Värvin enese kirjuks. Siis nad arvavad, et ma olen Sügis ning jooksevad segaduses laiali.»
Mõeldud-tehtud!
Kevad võõpas enese kirjuks. Ning lippas tagasi Aastaajaplatsi poole.
Teel nägi ta Lepatriinut, kes küsis: «Mida sa soovid?»
«Ma soovin, et oleksin kuningas!»
Ja selleks Kevad saigi.
Korraldati pidu.
Kevad 2006.
LUULETUSED
Lumi sadas. Lumi sadas.
Lumi pehme ja hell.
Karul üles keeramata jäi vist karukell.
Paps on laps.
Ja laps on paps.
Oo saar, oo saar
sul vett on laar.
Mul on suur kirju tass,
ilus valge kass
ja lõvidega sinine pass.
Sünnipäev on tore päev.
Seda sa ju täna näed!
Õnne sul soovivad tuhanded käed.
Siis alles elus edasi läed.
Võilill ja tema vill
on kokku armastuskild.
Mitu väikest pihlakamarja puu otsas ripub.
Paar tükki neist alla tikub.
Pots! Pots! Pots!
Ema tuleb, puhas põll on ees.
Marjad tema põlle sees.
Varsti on valmis söök ja kook.
Ojakene voolab.
Kevad lähemale tuulab.
Talv kevadet kuulab.