Karula mõisapargi ümbrus muudab ilmet

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Uue-Võidu maastikukaitseala keskmes on Karula järv, mis on armastatud puhke- ja ujumiskoht. Karula asula all olevas rannas võis veel möödunud nädalalgi ujujaid kohata.

FOTO: Elmo Riig

Paarisaja aasta vanune Uue-Võidu mõisapark on varsti tunnistajaks sellele, kuidas vana teenijatehoone asemele kerkivad väikesed majad puuetega inimestele.

«Sellest majast võib teha viimaseid pilte, sest see läheb peagi lammutamisele,» ütles Viljandi Lasteabi Keskuse Karula osakonna juhataja Mai Tuuksam mõisapargi veerele jalutades.

Valge mitmekorruseline kivimaja on risti mõisapargi ja Karula osakonna õueala vahelt jooksva teega. Sealt kulgeb ka Uue-Võidu maastikukaitseala põhjapoolne piir, mis jätab endised mõisahooned looduskaitse all olevalt alalt välja.

Tuuksami kinnitusel on suur valge maja täiesti amortiseerunud ning tal pole arhitektuurilist väärtust. Kummalisel kombel on see kunagine teenijatehoone tunduvalt suurem kui sealsamas lähedal asuv puust mõisahäärber.

Mõisnik Viktor Elmers oli härrastemaja talurahva abiga kiirustades ehitanud 1892. aastal. See oli püsti pandud kahe nädalaga, sest Peterburist oli visiidile tulemas Liivimaa kindralkuberner ja vana häärber oli tema vastuvõtuks liiga kehvas olukorras.

Seesama mõisnik ehitas Karulasse talurahva lastele koolimaja, milleks on härrastemaja kõrval asuv punastest telliskividest hoone.

Nii häärber kui koolimaja on praegu eraomanike kätes, nagu ka Karula järve ääres asuva mõisa viinaköögi varemed ning kunagine laut, mille juures käib korrastus- ja ehitustöö.

Hakkab välja nägema kui kuurort

Mai Tuuksami sõnul loodab hoolekandeasutus lammutamise ja ehitamisega pihta hakata tuleval aastal. Maja asemele plaanitakse rajada väikesed hooned, kuhu asutus saab oma hoolealused väikeste gruppidena elama paigutada.

«Praegune suur maja on meie hoolealustele elamiseks sobimatu,» nentis Tuuksam. «Ühe koridori peal on umbes 30 inimest. Kui üks neist ärritub, mõjutab see kohe teisi.»

Uutes hoonetes hakkavad Karula kliendid elama kümneinimeselistes niinimetatud peredes. Kokku ehitatakse viis majakest. Kolm tuleb mõisapargi serva praeguse teenijatemaja ja endise koolkodu aiandi alale. Kaks ehitatakse neist põhja poole mäeveerule. Sotsiaalministeerium on ehitamiseks andnud esialgu 17 miljonit krooni.

Kõigi hoonete aknad on kauni Karula järve poole. «Tallinna maanteelt peaks see siin paistma kui üks kena kuurort,» rõõmustas Tuuksam.

Osakonna juhataja lisas, et muidugi tuleb pärast ehitamist korda teha ka majade ümber asuv ala.

Karula osakonna praeguse, 1966. aastal ehitatud hoone saatus on veel lahtine ja riigil tuleb otsustada, mida selle varaga pihta hakata.

Vald selle oma valdusesse saamisest huvitatud ei ole. Saarepeedi vallavanema Riho Männiku sõnul on volikogu seisukohal, et omavalitsusele on maja liiga suur ning neid ruume ei jõuta oma tarbeks ära täita ja ülal pidada.

Pargis võib aimata kunagist süsteemi

Kuigi ehitama hakatakse vahetult Uue-Võidu maastikukaitseala piiri taga, mõjutab see oluliselt ka kaitsealuse vana mõisapargi elu ja tervist. Asub park ju täies ulatuses hoolekandeasutuse maa-alal ning on selle elanikele üks olulisemaid ajaveetmise kohti.

«Meie kliendid on väga õnnelikud, kui õuealalt siia parki tulla saavad. Ja kui nad pargi teise serva välja jõuavad jalutada, on see neile juba suur asi,» rääkis Mai Tuuksam.

Paljud Karula hoolealused on sellised, kellel on kõndimisega raskusi. Neid, kes kasutavad liikumiseks abivahendit või peavad leppima ainult voodis lebamise ja kärus või ratastoolis istumisega, on praegu 40 ringis. See on pool osakonna hoolealustest.

Karula mõisapark on rajatud XVIII sajandi lõpul barokkstiilis, kuid XIX sajandil kujundati see vabakujuliseks. Põhilised puuliigid on seal pärn, vaher, arukask, harilik tamm, kuusk ja elupuu.

Mai Tuuksam ütles pargi keskel seistes, et istutamisel on seal järgitud kindlat süsteemi. «Praegu see põhijoonis paraku enam välja ei tule, sest palju puid on vahetunud.»

Viimaste aastate jooksul on Karula osakonna töötajad koos mõne omaette elava hoolealusega pargis suure töö ära teinud.

«Kõik see on olnud keskkonnateenistusega kooskõlastatud,» rõhutas tegevust juhtinud Olev Peets, kes on Viljandi Lasteabi Keskuse juhataja asetäitja majanduse alal.

Koristustööd paljastasid astangud

Mõisapargi korrastamine sai alguse kuus aastat tagasi, tihedat tööd on seal tehtud viimased neli aastat. Enne seda oli Karula järveni kulgev park täiesti võsastunud ja risu täis. Veekogu puude vahelt läbi ei paistnud.

Nüüd on see ala looduskaitse ja hoolekandeasutuse raha eest võsast puhastatud. Risu alt on esile toodud mõisapargile iseloomulikud astangud ja vaataja pilku püüavad mõisaaegsed aiapostid.

Vana aed plaanitakse Mai Tuuksami sõnul taastada. Sellest sissepoole jääb Karula hoolealuste õueala, väljapoole aga avatud mõisapark kõigile inimestele.

Olev Peetsi sõnul on kavas pargi korrastamist jätkata. Ta soovib võsast puhtaks teha Karula järve kaldale jääva osa, mis on praegu veel üsna tihedalt kinni kasvanud. Järve lähedalt on kunagi viinaköögi juurde kulgenud maakividest tee ning Peetsi unistus on seegi välja kaevata.

Mai Tuuksam leiab, et mõisaparki tuleks rajada väikesed teed, mida mööda saaksid hoolealused ratastooliga liikuda. Rauast mänguväljaku detaile, mis seal praegu püsti on, edaspidi enam ei vajata.

«Meie hoolealused on enamikus juba täiskasvanuikka jõudnud ja lapsi siia enam juurde ei tooda,» ütles Tuuksam. «Meil on põhimõte, et erihooldust vajavad lapsed saavad abi lasteabi keskuses ja Karula osakond tegeleb täisealiseks saanud hoolealustega.»

Uue-Võidu maastikukaitseala ei hõlma ainult mõisaparki. Selle keskmes on 25,3-hektarine Karula järv, mille keskmine sügavus on 4,8 meetrit ja suurim sügavus 15 meetrit.

Rand pakub suplejatele rõõmu

Kaitseala piir kulgeb mööda võimsat vana tammealleed peaaegu kunagise tuulikuni, kus alpinistid tänapäeval ronimist harjutavad. Enne tuulikut pöörab piir edelasse ning jookseb teist alleed pidi järve lõunatipuni. Selle tee ääres asub mõisnike matmispaik.

Karula järv on kalarikas ning armastatud puhke- ja ujumiskoht. Mõni aasta tagasi tegi Saarepeedi vald korda Karula asula all asuva ranna.

«See on kohalikele väga vajalik koht,» kiitis Viljandimaa keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialist Hille Lapp. «Seal paigas käidi ka varem kogu aeg ujumas, kuid ametlikku randa polnud ja järveni pääses läbi võsa.»

Rand korrastati valla raha eest, kuid võsa raiumiseks saadi toetust ka keskkonnateenistuselt.

Riho Männiku sõnul oleks vaja selles kohas veelgi töid teha: rajada näiteks parkla ja paigaldada tõkkepuud, et autod järveni ei sõidaks. Et aga tegemist on eramaaga, mille Tallinnas elav omanik ranna korrastamise vastu huvi üles ei näita, ei soovi ka vald sinna rohkem investeerida.

Sellega, et järve idakalda võiks elamukruntideks jagada, ei ole nõus vald ega looduskaitsjad.

«Vald soovib, et sinna mäeveerule midagi ei ehitataks. Katsume ka valla üldplaneeringus sealt elamute ehitamise plaanid eemal hoida,» lausus Riho Männik.

Hille Lapp lisas, et kui nõlvale ehitised tuleksid, sulgeksid need inimeste ees selle kauni vaate, mis avaneb praegu alleelt järve ümbritsevale lainjale maastikule.

ARVAMUS

Riho Männik,
Saarepeedi vallavanem

See nurk peaks Karulas varsti üsna ilusaks saama.

Karula osakonna uued hooned peaksid tulema arhitektuuriliselt armsad ning hakkama sealset maastikku hästi ilmestama.

Samuti on ilus elamuprojekt tehtud järve ääres asuvale vanale sigalale, millel on nüüd eraomanik.

Vallal on praegu käsil sealsamas kõrval ühe maatüki munitsipaliseerimine. Seal asus vanasti mõisa kelder. Proovime ka sellele hiljem hea uue omaniku otsida.

KAITSEALA

Uue-Võidu maastikukaitseala

Asukoht: Viljandimaa, Saarepeedi vald.

Kaitse alla võtmise aeg: 17. jaanuar 1964.

Pindala: 51,43 hektarit.

Valitseja: Viljandimaa keskkonnateenistus.

Allikas: Eesti Looduse Infosüsteem

    Tagasi üles