Juhtkiri: Lapsi ei jätku

Pärast maagümnaasiumi õpilaste lahkumist näivad Kaare kooli koridorid eriti tühjad. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Viljandi linnajuhtide ees seisab üha teravamalt küsimus, kas kõiki praegu tegutsevaid koole on ikka vaja ja mida teha nende majadega, mis kipuvad üle jääma.

Esimene ülesanne on välja mõelda, mida teha Paalalinnas asuva Kaare kooliga, kus 700 asemel õpib 86 last. Majas on kasutusel poolteist korrust, kuid kütta ja hooldada tuleb kolme. Tekkinud olukord annab tunnistust sellest, et kogu Eestit mõjutav õpilaste vähesus tekitab probleeme ka Viljandis.

Veel eelmise aasta lõpuni oli erivajadustega lastele loodud Kaare kooli hoonest linnale suur tulu. Seda kunagi vene keskkooliks rajatud hoonet sai kasutada varupinnana ning tänu sellele majale elati üsna valutult üle nii Jakobsoni kooli kui maagümnaasiumi remont.

Hoone kipub vägisi tühjaks jääma ning võttes arvesse, et ka teistes Viljandi koolimajades on 15 aasta taguse ajaga võrreldes lapsi hulga hõredamalt, oleks suure tõenäosusega võimalik selle kooli õpilased mujale mahutada ja siis võiks Kesk-Kaare tänava majast loobuda.

Praegu seda teed veel ei minda. Esiteks on selle kooli õpilaste vajaduste tõttu vaja senist õppekorraldust kindlasti säilitada. Teiseks on ette näha, et sellist manööverpinda läheb veel vaja — seekord lasteaialastele.

Mida teha aga tulevikus, sest lisaks Kaare koolile hakkab kokku kuivama Valuoja kool, kus sügisel ei avatud enam esimest klassi. Kas Paalalinnas asuva nõukogudeaegse hoone saatus on muutuda tondilossiks?

Kui linn majale uut funktsiooni ei leia ning keegi seda osta ei soovi, võiks selle lammutada. Kõige halvem oleks jätta maja tühjalt seisma ning rääkida lootusest, et ehk keegi leiab sellele kunagi rakenduse. Tühjana seisvaid hooneid on linnas praegugi palju. Kenast muruplatsist või mänguväljakust tõuseks palju suurem tulu.