/nginx/o/2009/12/23/286961t1h70d5.jpg)
Karksi-Nuia Keskväljakut ehib neljandat aastat iselaadi jõulupuu: umbes kuue meetri kõrgune elav kuusk on ümbritsetud 15 meetri kõrguse püramiidja metallkarkassiga, mis kaunistatakse tuledega.
Mõni vald ja linn leiab pühademeeleolu metsa raiumata
/nginx/o/2016/01/29/4949115t1h9eda.jpg)
23. detsember 2009, 21:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Idee autor on toonane linna kunstnik Tiina Ilusmets. Karkass võeti kasutusele seetõttu, et aastaid tagasi Keskväljakule istutatud kuusk polnud veel jõulupuu mõõtu. Kui väike puu on karkassi kõrguseks kasvanud, asutakse seda ilma metallkonstruktsioonita ehtima.
Inglismaal tehti samasugune
Karksi vallavanema Arvo Malingu arvates on rahvas eripärase kuuse hästi vastu võtnud.
«Eks esialgu olnud ka nurisejaid, aga nüüd on kõik rahul. Pimedas on see muidugi eriti ilus: siis ei saa arugi, et suurem osa on metallkonstruktsioon,» rääkis ta.
Vallavanem on oma sõnutsi lugenud, et Inglismaal olevat samasugune puu püsti pandud. «Aga seal oli väike kuusk nadim, seetõttu tekitas see rahva hulgas nurinat.»
Metallosa võetakse maha pärast kolmekuningapäeva
Metallkonstruktsiooni panevad töömehed üles esimeseks advendiks ja maha võetakse see pärast kolmekuningapäeva.
«Kuigi konstruktsiooni ja tähekeste kinnitamiseks on vaja tõstukit, läheb sellele kindlasti vähem raha, kui kuluks jõulupuu metsast toomisele,» rääkis Maling. «Varem oli tihti kuuske raske kätte saada, sest maa oli märg. Pealekauba on praegune puu keskkonnasäästlikum.»
Kommunaalteenuseid pakkuva aktsiaseltsi Iivakivi juhataja Heiki Arro meenutas, et pärast istutamist kippus praegune jõulupuu kiratsema ja tema üks külg oli aukus.
«Sellega oli maru värk. Pärast seda, kui tehiskuuske on hakatud peale panema, muutus ta ilusaks. Ei tea, kas kardab konkurentsi või on püramiidil soodne mõju,» arutles Arro naerdes.
Teine kuusk on autoparklas
Arvo Maling lisas, et nendele, kes eelistavad suurt elus kuuske, on autoparklas ehitud teine, umbes kümnemeetrine puu.
Ka Mõisaküla linn saab teist aastat metsakuuseta hakkama.
Linnapea Ervin Tamberg ütles, et kuna korralik puu on keskväljakul olemas, ehitakse seda. «Muidu oli alati see jama, et tormiga kippus metsast toodu uppi minema. Nüüd on rahu majas,» rõõmustas ta.
Mõisaküla hoiab kokku
Ervin Tambergi hinnangul võib kasvava kuuse kasutamine tuua kuni kümme tuhat krooni kokkuhoidu. «Kuigi varem saadi puu metskonnast annetusena, läks omajagu raha veole. Nüüd on ainult ehtimise kulud. Uute pirnide ostmiseks läheb paarsada krooni.»
Rahvas on selle puu linnapea sõnutsi hästi vastu võtnud.
Abja vald tõi nendeks jõuludeks metsast kuuse Abja-Paluoja keskparki ja Kamara külla. Veel on ehitud Abja gümnaasiumi juures sirguv kuusk.
Vallavanem Peeter Rahnel tõdes, et mõistlikum olekski kasvavat puud kaunistada. «Toimisime nii pikki aastaid. Veel mullu ehtisime linnapargi kuuske, aga see kasvas üle: küljed olid ebaühtlased ja alumine ots muutus väga rääbakaks,» kõneles ta.
«Mullu võtsime selle maha. Lõikasime alt tüki ära, siis sai seda kaunistada ja puu oli kenam.»
Vallavanem lisas, et Abja-Paluoja renoveeritavasse parki istutatakse jõulupuuks uus kuusk.
Võhmas on hõbekuusk
«Öeldakse, et meil on tänavu linna ajaloo uhkeim kuusk,» rõõmustas Võhma linnapea Avo Põder.
Juba kolmandat aastat pandi üles võhmalastelt annetuseks saadud hõbekuusk ja et puud on kasvanud linnas, pole nende vedamine erilisi kulutusi kaasa toonud.
Avo Põdra jutu järgi on annetatud selliseid puid, mis on liiga suureks kasvanud ja mille mahavõtmine on tihti keerukas. «Nii saavad inimesed platsi puhtaks ja hiljem anname neile puust saadud kütuse ka tagasi,» selgitas ta.
Kõiki pakutud puid pole siiski vastu võetud, sest mõni neist on olnud rääbakas.
Põder nentis, et ühel päeval saavad puud linnast siiski otsa ja kuuske tuleb metsa otsima minna. «Pikas perspektiivis on kavas linna luua keskväljak, kus kasvaks jõulupuuks kas kuusk, nulg või midagi muud,» selgitas linnapea, kelle teada ehitakse ka Põltsamaal kasvavat puud.
Nii nagu Võhmas, on ka Suure-Jaani keskväljakul püsti hõbekuusk. Vallavanem Tõnu Aavasalu sõnutsi oli see kasvanud 1968. aastast gümnaasiumi õuel ja kippus valgust varjama.
Pole kuusele platsigi
Kõo asulasse pole juba üle kümne aasta metsast suurt kuuske toodud. «Need on linnavigurid rohkem. Meil pole sellist platsigi, kuhu kuuske panna,» teatas vallavanem Tarmo Riisk.
Kõos ehitakse igal aastal paarikümnemeetrine istutatud kuusk. «Omal ajal, kui kolhoosis haljastuse peal olin, sai külavahed kuuski ja ebatsuugasid täis istutatud,» meenutas Riisk. Ta lisas, et rahvamajadesse tuuakse jõulupuud siiski metsast.
Mustla ehib vallamaja vastas kasvavat kuuske
Tarvastu vallavanem Alar Karu ütles, et Mustlas on aastaid ehitud vallamaja vastas platsi ääres kasvavat kuuske.
Samamoodi kaunistatakse sobival kohal kasvavaid puid Kärstna, Suislepa ja Soe külas.
«Usun, et nii toimides saavutame igal aastal märkimisväärse kokkuhoiu,» lausus vallavanem.
«Esimesel aastal, kui me Mustlasse kuuske ei toonud ja panime tuled kasvavale kuusele, oli natuke protesti, aga nüüdseks on kõik sellega harjunud. Praegusel majanduslikult raskel ajal on selline lähenemine kindlasti asjakohane,» lisas vallavanem Alar Karu.