/nginx/o/2009/12/19/284925t1h6df1.jpg)
Pühapäeval esinevad Viljandi maagümnaasiumi algklasside maja aulas Georg Otsa nimelise muusikakooli ja Viljandi kultuuriakadeemia segakoor, Viljandi muusikakooli neidudekoor ja noorte sümfooniaorkester.
Laval ühendab jõud paarsada muusikut
/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
19. detsember 2009, 11:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
20. detsembril kell 15 algava kontserdi kunstiline juht on Aarne Saluveer, dirigendid Aarne Saluveer, Merike Toro, Jana Perens, Pille Kährik, Harry Illak, Maarika Reimand ja Tonio Tamra.
Piletita kontserdi kavas on uudisteosed Tauno Aintsilt ja Mihkel Mattisenilt ning eri ajastute jõululaulud. Esinejaid on kokku 160.
«Tegemist on suurejoonelise ettevõtmisega,» tõdes Tonio Tamra. «Ühelt poolt viime kokku eri koolide noored, teiselt poolt tutvustame Viljandis tehtavat Tallinnas ja Tallinnas tehtavat Viljandis.»
Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia koor astub teist korda üles oma uue peadirigendi Jana Perensiga. Perens on lõpetanud Viljandis muusikakooli ning juhatanud Koidu koori ja kolledži kammerkoori. Aarne Saluveer on Otsa kooli direktorina pannud laulma kogu kooli. Segakooris on 45 liiget ja esindatud on kõik erialad.
«Kontserdi kava on mitmekesine, eesti uudisloomingust traditsiooniliste jõululauludeni,» rääkis kontserdi kunstiline juht Aarne Saluveer. «Kollektiivide sooloesinemised annavad kammerlikku paindlikkust ja ühinedes on see võimas muusikaline jõud.»
Muu hulgas on kavas Mihkel Mattiseni teose maailmaesiettekanne. Laulu sõnade autor on Silvia Soro.
Mattisen tegutseb nii klassikalise kui popmuusika vallas. Senine helilooming ongi olnud peamiselt poplood eri artistidele.
«Minu esimene koorilugu sündis nii, et mu abikaasa pani hommikul tööle minnes kogemata ukse lukku ja ma ei saanud kodust välja,» rääkis Mattisen. «Pärast selgus, et väga tore, et ei saanud, sest tundsin ootamatult suurt vajadust istuda klaveri taha ja hakata kirjutama koorilugu.»
Korraldajate kinnitusel kujuneb väga huvitavaks Tauno Aintsi «Laulja» saatus. Loo keskmine osa on nimelt improvisatsiooniline ja mitte ainult solistide, vaid ka orkestri ning koori osas.
Kultuuriakadeemia rahvas ehitab pühapäevaks saali kooridele eraldi lava. Samuti luuakse kõlavatele paladele lisavalgustusega sobiv meeleolu.