Randel Länts: Valitsemisest Viljandi moodi ehk Volikogu või omavolikogu?

Randel Länts Foto: Elmo Riig / Sakala

KUI MINA volikogu istungile jõudsin, oli kõik juba otsustatud. Just niiviisi, Oskar Lutsu «Kevade» algust ümber sõnastades, võiks võtta kokku nädala jooksul toimunud kaks Viljandi linnavolikogu koosolekut.

Oleksin ju võinud seda kõike ette aimata. Paraku ei oleks ma suutnud seda uskuda.

EELMISE volikogu istungi põhjal võib nentida, et volikogu ja linnavalitsuse rakenduslike küsimustega probleeme pole.

Kurvastav on, et linnapea Kalle Jentsil ja volikogu esimehel Tarmo Loodusel on justkui tõemonopol ning igasugune inimlik suhtlemine on välistatud.

Tahes-tahtmata jääb mulje, et kaks üle keskea meest võtavad asja ainuotsustavalt jõupositsioonilt ning ülejäänud 19 koalitsiooni liiget noogutavad vaid kaasa. Tõsi, mõnikord silmi piinlikkusest maha lüües. Aga jäägu see igaühe enda südametunnistusele.

Südant puistavad nii mõnedki, rääkides noorte kaasamisest, valitsemiskultuurist ja muust sellisest. Sekka tuleb ka juriidiliselt-on-kõik-korrektne-stiilis vihjeid, et ise te (opositsioon) ju hääletasite kah poolt.

Halloo! 20 häält 27-st kindlustab alati linnavalitsuse initsiatiivi läbimineku!

VOLIKOGU 4. novembri koosoleku päevakorda oli erakorralisena lisatud punkt, mis puudutab linna tänavuse eelarve kulude piiramist. Kõnealune eelnõu oli pandud laudadele, ükski volikogu liige polnud seda varem näinud.

Eelnõu seletuskirjas andis rahandusameti juhataja teada, et prognoosituga võrreldes võib tulumaksu alalaekumine olla kuni viis miljonit krooni. Selleks et tagada omavalitsusele pandud kohustuste täitmine, on vaja nimetatud summa kokku hoida.

Kokkuhoiumeetmetena oli eelnõus välja pakutud kolme määruse («Ühekordsete toetuste maksmise kord», «Viljandi linnavalitsuse teenistujate sotsiaalsete garantiide ja soodustuste kehtestamine», «Viljandi linna üldhariduslike koolide aineõpetajate 2009. a. töö tasustamise aluste kinnitamine») ja ühe volikogu tööst osavõtu tasustamise määruse rakendamise peatamine.

SEE PUUDUTAB paraku valusalt väga paljusid inimesi ja asutusi. Linnapea ei osanud või ei tahtnud selgitada, kuidas puudu olevad miljonid tegelikult kaetakse. Väidetavalt seda alles hakatakse arutama.

Kuidas on aga volikogu liikmetel võimalik hääletada, kui pole infot, mille poolt või vastu hääletada?

Selge see, et kulutada ei saa rohkem, kui raha leidub. Küsimus on, miks selle kõigega alustatakse alles nüüd? Miks volikogule esitati ainult paljasõnaline eelnõu, kust puudub igasugune info peale selle, et eespool mainitud määruste rakendamine peatatakse?

Linnapea, keda toetas volikogu esimees, nentis, et nad on just ametisse astunud. Järgnesid väited, et valimiste tõttu pole ka volikogu ligikaudu poolteist kuud tööd teinud ning seega ei ole täit selgust, kui suureks eelarve defitsiit kujuneb.

Ilmselt ei uskunud seda vastust linnapea ise ega ka volikogu esimees.

Nagu sõõm värskust aastaid sumbunud õhustikku oli äsja valitud eelarve- ja arengukomisjoni kuuluva Jaak Sule väljaütlemine, et on arusaadav, miks tegeliku olukorra avalikustamine on veninud — vahepeal olid ju valimised. See oli ka opositsioonile selgemast selgem.

NÕUSTUN MÕTTEGA, et eriline olukord nõuab erilisi meetmeid. Kuid selle asemel et inimestega suhelda, ausalt ja avatult rääkida, etendatakse volikogu koosolekul tsirkust!

Eelnõu, millega soovitakse saavutada kokkuhoidu ja eelarve tasakaalu, ei sisalda ühtegi konkreetset numbrit ega kokkuhoiukohta. Ainult viited, viited ja veel kord viited volikogu aastatetagustele otsustele.

Selle asemel et volikogu liikmetele selgitada, mis ees ootab ja milline on eeldatav tulemus, pannakse vaikides laudadele mittemidagiütlev eelnõu, mille pealkirjaks võiks panna «Peatada!». Olgu veel mainitud linnapea ütlus, et ega ta päris täpselt teagi, kui palju sellega raha kulutamata jääb.

KOALITSIOONIL on niiviisi mugav: teeme kitsas ringis otsused, «omad» hääletavad iseenesestmõistetavalt poolt, seekord lausa ühehäälselt, ning loodame, et keegi kuskil halbadest uudistest ei räägi ega kirjuta.

Jääb küsimus, mille poolt siis volikogu koalitsioon hääletas. Kas peatamise? Aga mida kõnealune peatamine kaasa toob, seda volikogu teada ei saanudki.

Raskel ajal tuleks küll teistmoodi käituda, liiatigi kui midagi head ootamas ei ole. Keerulises olukorras on eriti oluline, et otsuste taga oleks võimalikult palju inimesi, alates allasutuste juhtidest ja ametnikest ning lõpetades opositsiooni ja linnakodanikega.

Tähelepanuväärne on, et allasutuste juhid kutsutakse vaibale päev pärast volikogu otsuse langetamist. Eks seegi näita, miks ei tuldud kõnealuste kärbetega välja enne valimisi.

KÕIGE EESPOOL kõneks olnu juures häirib mind enim linnajuhtide suhtlemisstiil. Nii volikogu esimees kui linnapea rääkisid volikogu liikmete, teiste hulgas opositsiooni kuuluvate inimeste koostöö  tähtsusest. Paraku on praktika uues koosseisus pehmelt öeldes tagasihoidlik.

Seni on opositsiooni kaasamine piirdunud volikogu esimehe napilt minuti kestnud kõnega, milles ta palus nimetada opositsiooni kandidaadi järjekordsele ametikohale. Kärpevajadusest ja eelnõust ei lausunud ta sõnagi. See näitab kõnekalt töökultuuri.

KAHJU ON, et samad inimesed pole suutnud möödunud võimuloleku aja  jooksul midagi märkimisväärset saavutada. Järgmisel neljal aastal on ju veel raskem.

Midagi peab käest ära olema, kui selle aasta eelarve defitsiit tõotab tulla viie miljoni krooni ringis, hoolimata enam kui 30-miljonilisest ülejäägist eelmisel aastal ja kuue- kuni seitsmeprotsendilisest eelarvekärpest.

Ütlen vahemärkuse korras, et Viljandile aina eeskujuks toodud Rakveres jääb linnaeelarve tänavu umbes samas suuruses plusspoolele. Järelikult on siin midagi valesti ja seal hästi tehtud. Äkki on põhjust järele uurida?

USUN INIMESTE õppimisvõimesse. Loodan, et raske aeg muudab  linnajuhid koostöövõimelisemaks ning vähendab suhtlemises ülbust ja üleolekut. Oleme üheskoos ju volikogu, mitte omavolikogu.